Soome ilmajaam hoiatab külmasurmade eest

Foto: SCANPIX

Soome meteoroloogiateenistus alustas sel nädalal hoiatustega külma ilma eest, mis nõuab põhjanaabrite juures igal aastal kuni 3500 inimelu. YLE uudise kohaselt soovitavad asjatundjad jahedas ilmas ellujäämiseks ennekõike sooje riideid ja tervet mõistust.

«Külmahoiatus: riigi idaosas ja ka Päijät-Häme, Kesk-Soome, Kainuu ja Pohjanmaa piirkonnas võib ilm järgneva 24 tunni jooksul põhjustada riskirühmas inimestele terviseprobleeme,» seisis Soome Meteoroloogiainstituudi kodulehel juba eile.

Inimesed, kellel on terviseprobleeme, peaksid neid hoiatusi väga tõsiselt võtma, märgib YLE. «Külmal on loomulikult mõju läbi paljaste nahapiirkondade. Näiteks nägu tavaliselt ei kaeta,» märkis Oulu ülikooli professor Simo Näyhä. «Veresooned tõmbuvad kokku ja vererõhk tõuseb. See omakorda põhjustab kõrget vererõhku, mis võib olla kahjulik südamele.»

Külm ilm mõjutab ka verd ennast. «Vere hüübimise tendents kasvab ja see võib suurendada klompe veres. Need võivad põhjustada ägedaid haigushooge ja isegi äkksurma,» hoiatas Näyhä.

Lisaks soodustab külm ilm nakkushaigustesse haigestumist. «Pikka aega on teada olnud, et aasta külmal ajal on rohkem nakkushaigusi,» rääkis Näyhä. «Põhjus, miks külmal aastaajal rohkem haigusi on, pole päris selge. Osa põhjusest on kindlasti see, et inimesed veedavad rohkem aega siseruumides, suurendades sellega võimalust saada nakkust.»

Juba 18. sajandil on täheldatud, et talvel sureb rohkem inimesi, kirjutab YLE. Seda mitte niivõrd alajahtumise tõttu, kuivõrd pigem külmast ilmast põhjustatud haigustesse.

Igal talvel registreeritakse 2500-3500 loomulikel põhjustel surma, millest näiteks südamehaigused, ajuverejooksud ja kopsuhäired võivad olla otseselt või kaudselt külma ilma tagajärg, selgitas professor.

Otseselt surnuks külmub Soomes keskmiselt 70-80 inimest. Enamasti on nende surmad seotud alkoholi ületarvitamisega.

«Inimesed Soomes teavad üsna hästi, kuidas riietuda. Lisaks panevad haigustega inimesed tähele sümptomeid, mida külm põhjustab, näiteks rinnavalu, ning nad väldivad halvimat, olles teadlikud, millal on neil ohtlik minna välja,» leidis Näyhä.

Sellest hoolimata jõuab Soomes igal aastal pärast suuremat lumesadu arstide juurde hulk inimesi, kes vajavad abi pärast miinuskraadidega innukat lumerookimist.

Oulu professor soovitab ettevaatlikkust. «Vaadake, et ravi ja ravimid iga häire jaoks oleksid õiged. Tuleb kasutada ka tervet mõistust. Kui sümptomid nagu valu rinnus või hingeldamine ilmnevad, tuleb võtta tempot maha ja minna kuhugi sooja. Need sümptomid on alati hoiatusmärgiks,» lausus ta.

Näyhä sõnul kehtib ka vana emade soovitus: kui ilm on külm, tuleb müts pähe ja pikk aluspesu selga panna.