/nginx/o/2021/03/15/13679739t1h6668.jpg)
Rahvusvaheliste relvatarnete hulk on viimase viie aasta jooksul tasandunud, kuid see ei kõnele rahulembelisemast maailmast, vaid pigem sellest, et paljud riigid on impordist loobunud ja asunud ise relvi tootma, kinnitasid uurijad esmaspäeval.
Raport: maailma relvaekspordi kasv pidurdus
Võrreldes ajavahemikke 2011-2015 ja 2016-2020, on näha, et kolm maailma viiest suurimast relvatootjast – USA, Prantsusmaa ja Saksamaa – on oma eksporti suurendanud, kuid Venemaa ja Hiina relvaeksport on vähenenud.
Ehkki relvaeksport on külma sõja järgsel kõrgtasemel, on tegemist esimese korraga pärast ajavahemikku 2001–2005, mil selle üldine tase ei ole kasvanud.
«Nõudlus püsib kõrge, kuid see ei ole tõusnud,» ütles Siemon Wezeman Stockholmi rahvusvahelisest rahu-uuringute instituudist (SIPRI) AFPle.
USA on suurima relvatarnijana suurendanud oma osakaalu rahvusvahelisel turul 32 protsendilt 37-le.
Venemaa on teisel kohal, kuid Venemaa relvaeksport langes vaadeldud ajavahemikus 22 protsenti eeskätt ekspordi vähenemise tõttu Indiasse.
Prantsusmaa relvaeksport on kasvanud 44 protsenti ja see ulatub 8,2 protsenini maailmaturust, samal ajal kui Saksamaa 21-protsendiline kasv tagab maailmaturu neljanda koha 5,5-protsendilise osakaaluga.
Hiina relvaeksport vähenes 7,8 protsenti ja Hiina osakaal maailmaturul on 5,2 protsenti.
Muutusi on näha ka selles, kuhu relvi müüakse, ja siin kasvab kõige kiiremini Lähis-Ida nõudlus, mis tõusis 25 protsendi võrra.
Maailma suurim relvaimportija on Saudi Araabia, kes moodustab üksi 11 protsenti kogu impordist. 79 protsendi ulatuses saab Saudi Araabia relvi USAlt.
Teisel kohal on India, kes on aga astunud samme sõltuvuse vähendamiseks Venemaa relvadest.
Riigi relvaimpordi vähenemine ei pruugi kõneleda sellest, et isu on vähenenud, rõhutas Wezeman. Mõnel juhul seab piire eelarve ja mõnel juhul on relvasüsteeme juba varem uuendatud ning uus nõudlus tekib mõne aasta pärast.
Lisaks sellele on selgelt näha suundumus, et riigid teevad üha enam jõupingutusi ise relvi toota.
«See tähendab, et relvaimport või nõudlus impordi järele väheb, sest nad suudavad ise rohkem ära teha,» ütles Wezeman.
Samuti tõi uurija esile, et Covid-19 olukord ja tagasilöök majanduses ei ole relvakaubandusele erilist mõju avaldanud.
Kaugemale vaadates pidas ta siiski võimalikuks, et riigid, mis on kavandanud ise relvi toota, leiavad selle peagi liiga kuluka olevat ja orienteeruvad taas impordile.