/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/03/16/13680457t1h23cb.jpg)
Kümned tuhanded boliivlased vastasid esmaspäeval opositsiooni üleskutsele avaldada meelt endise presidendi Jeanine Áñeze meelevaldse vahistamise vastu.
Boliivias avaldati meelt ekspresidendi vahistamise vastu
Áñeze eelkäija Evo Moralese väitel pani 53-aastane konservatiiv tema vastu toime riigipöörde.
Pühapäeval saadeti Áñez eeluurimisvangistusse ning talle on esitatud süüdistus terrorismis, mässule õhutamises ja vandenõus.
Proteste korraldati pealinnas La Pazis, samuti Cochabambas, Sucres, Trinidadis ja Santa Cruzis.
Riigi majanduspealinnas Santa Cruzis kogunes tänavatele umbes 40 000 meeleavaldajat.
Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS) väljendas muret «õiguslike mehhanismide kuritarvitamise pärast, mis taas kord on muudetud valitsuspartei repressioonide tööriistadeks».
OAS-i peasekretär Luis Almagro kutsus üles vabastama kõiki, kes selles kontekstis kinni on peetud, kuni on paika saanud erapooletud protsessid ja mehhanismid vastutuse tuvastamiseks.
«Nad saadavad mind neljaks kuuks vangi ootama kohut riigipöörde eest, mida pole kunagi olnud,» postitas Áñez Twitterisse pärast vahistamist.
Prokurörid on esitanud taotluse, et Áñez ja kaks tema aasta aega võimul olnud ajutise valitsuse ministrit ettevaatusabinõuna kuueks kuuks vahi alla võetaks.
Peruu valitsus teatas, et üks Áñezi endistest ministritest, Roxana Lizarraga, palus riigis asüüli.
Áñez tuli võimule 2019. aasta novembris, kui Morales ja mitu tema liitlast erakonnast Liikumine Sotsialismi Eest (MAS) pärast nädalaid kestnud proteste Moralese põhiseadusvastase valimise vastu neljandaks ametiajaks tagasi astusid.
Kui relvajõudude toe kaotanud Morales välismaale pages, sai Áñezest kõige kõrgemal ametikohal olev parlamendiliige ning kongress vannutas ta ametisse hoolimata kvoorumi puudumisest paljude MAS-i seadusandjate boikoti tõttu.
Morales ja tema liitlased väitsid siis, et on riigipöörde ohvrid.
OAS-i juhi Almagro sõnul pani ainsa riigipöörde toime Morales, kes manipuleeris võimu erinevate harudega, et kandideerida presidendiks neljandaks järjestikuseks ametiajaks, kuigi riigi põhiseadus lubab vaid kaht.
Presidendiamet on nüüd taas MAS-i käes, sest mullused valimised võitis sotsialist Luis Arce.