Suurbritannia teatas plaanist suurendada tuumarelvavarusid (1)
:format(webp)/nginx/o/2021/03/16/13681870t1ha598.jpg)
Suurbritannia plaanib lähitulevikus suurendada oma tuumarelvavarusid ja peab Venemaad endale aktiivseks ohuks.
Valitsuse kaitse-, julgeoleku- ja välispoliitika teisipäeval avaldatud raportis öeldakse, et esilekerkivad ohud ei võimalda enam kinni pidada lubadusest tuumalõhkepeade arvu kärpida.
See tähendab muutust külma sõja järgses desarmeerimispoliitikas.
«Ühendkuningriik liigub tuumarelvavarude üldisele tasemele, milleks on mitte rohkem kui 260 tuumalõhkepead,» märgiti raportis. Praegu on Suurbritannial 180 tuumalõhkepead.
»Meie tuumapotentsiaali peamine eesmärk on säilitada rahu ja hoida ära agressioon,» märgitakse dokumendis.
«Ajalugu on näidanud, et demokraatlikud ühiskonnad on avatud ja stabiilse rahvusvahelise korra suurimad toetajad. Et saaksime olla avatud, peame olema kindlad oma julgeolekus,» kirjutas peaminister Boris Johnson dokumendi eessõnas.
«Oma rahva, kodumaa ja demokraatia kaitsmine on iga valitsuse esmane kohustus,» lisas ta.
2010. aastal teatas valitsus kavatsusest vähendada tuumavõimet 20. aastate keskpaigaks 225-lt 180 tuumalõhkepeale.
Raporti kohaselt jääb Briti mereväe koosseisu endiselt neli allveelaeva, millest üks on alalises lahinguvalves.
«1944. aastast alates ei ole meie raketid suunatud ühegi riigi vastu. Me jääme endiselt minimaalse löögivõime juurde, mis on vajalik tuumaheidutusjõu efektiivsuse säilitamiseks terve spektri ohtude vastu, mis riiki ükskõik, mis suunast ähvardavad,» rõhutab dokument.
Johnsoni sõnul näitab see liitlastele Euroopas ja mujal, et nad saavad alati loota Suurbritanniale olukordades, mis on tegelikult tähtsad. Peaminister kinnitas, et USA on endiselt tähtsaim liitlane ning riigi koostöö NATO-ga on vankumatu.
Raporti kohaselt on India ja Vaikse ookeani piirkond, sealhulgas sellised riigid nagu India, Jaapan ja Lõuna-Korea, aga ka Indoneesia ja Vietnam väga tähtsad ÜK majandusele ja julgeolekule ning «üleilmsele ambitsioonile toetada avatud ühiskondi».
Kuigi Hiinat on nimetatud süsteemseks väljakutseks, märgib valitsus, et koostöö Pekingiga on äärmiselt tähtis paljudes valdkondades, sealhulgas kliimamuutuse ohjeldamisel.
Võimalikust koostööst Venemaaga maalib raport sünge pildi.
«Venemaa jääb üheks akuutsemaks otseseks ohuks Suurbritanniale. Kuni suhted selle valitsusega paranevad, kaitseme end aktiivselt kogu ohtude spektri vastu,» tõdeti dokumendis.
London on nii Moskva kui Pekingiga viimastel aastatel üha sagedamini piike ristanud teemadel, mis ulatuvad spionaažist küberrünnakute ja inimõigusteni.
Teisipäeval avaldatud ülevaade on esimene, kus Ühendkuningriik positsioneerib end rahvusvahelises poliitikas pärast EL-ist lahkumist. Johnsoni sõnul taotleb ÜK konstruktiivset koostööd blokki jäänud riikidega, kuid märgib, et Brexit annab Londonile rohkem tegutsemisvabadust.
Downing Streeti büroo on nimetanud 120-leheküljelist aruannet valitsuse aastakümnete kõige põhjalikumaks välispoliitilise ja riikliku julgeoleku alaseks dokumendiks.
Ülejäänud dokumendis käsitletud võtmeteemade seas on plaanid relvajõudude varustamiseks tipptasemel tehnoloogiaga, nagu droonid ja tehisintellekt ning suurt tähelepanu on pööratud kosmose- ja kübervaldkonnale.
Kavas on luua ka uus terroritõrjekeskus.
Raportit on iseloomustatud väljakutsena muutuvale maailmale, kus Suurbritannia ei saa loota ainuüksi iganenud rahvusvahelisele süsteemile.
Dokumendis rõhutatakse liitude, teiste seas NATO tähtsust, kuid määratletakse ka uus välispoliitika suurema rahvusvahelise aktiivsusega, et kujundada avatumat rahvusvahelist korda, kus «demokraatia õitseks».