EL kiitis heaks sanktsioonid Hiina ja Myanmari ametnikele (1)
/nginx/o/2021/03/21/13689350t1h9bbf.jpg)
Euroopa Liidu välisministrid kiitsid täna heaks sanktsioonid seoses inimõiguste rikkumisega Hiinas ja Myanmaris.
EL kannab seoses uiguuri vähemuse õiguste rikkumisega musta nimekirja neli Hiina ametiisikut. Tegemist on esimese korraga pärast 1989. aasta Tiananmeni veresauna, kus Brüssel rakendab Hiina suhtes meetmeid seoses inimõiguste rikkumisega.
Nelja ametiisiku seas on Xinjiangi autonoomse piirkonna endised ja praegused ametnikud, aga ka riigifirma Xinjiangi tootmis- ja ehituskorpus esindajad.
Peking sarjas sanktsioone ja andis kohe ka vastulöögi, teatades sisenemiskeelust kümnele eurooplasele, nende seas viiele Euroopa Parlamendi liikmele.
Hiina välisministeerium nimetas EL-i otsust «jämedaks sekkumiseks oma siseasjadesse».
Inimõiguslaste sõnul on Xinjiangis vangilaagrites vähemalt miljon uiguuri ja teist peamiselt moslemivähemuste esindajat. Hiinat süüdistatakse ka naiste sundsteriliseerimises ja sunnitöös. Riik on süüdistusi tõrjunud ja teatanud, et laagrites pakutakse haridust ja juuritakse välja äärmuslust.
Euroopa Liit proovib hoida suhetes Hiinaga habrast tasakaalu, kuivõrd riiki peetakse süsteemseks rivaaliks, ent samal ajal on see ka oluline majanduspartner.
Läinud aasta lõpus sõlmiti pärast seitse aastat kestnud läbirääkimisi Hiinaga suur investeerimisleping.
Esmaspäevased meetmed olid osa inimõigusrikkumisega seotud sanktsioonipaketist, millega võeti sihikule 11 inimest, sealhulgas Venemaal, Põhja-Koreas, Eritreas, Lõuna-Sudaanis ja Liibüas.
EL kiitis veebruaris heaks mehhanismi, mis lihtsustab sihitud meetmeid inimõiguste rikkujate suhtes. Sama mehhanismi alusel kehtestati seoses Kremli kriitiku Aleksei Navalnõi vangistamisega sanktsioonid nelja kõrge Vene ametiisiku vastu.
Esmaspäeval kehtestati sanktsioonid ka kahele kõrgele Tšetšeenia ametnikule seoses geide tagakiusamisega.
Samuti võeti sihikule kaks Põhja-Korea ministrit, kaks Liibüa sõjapealikku, Lõuna-Sudaani komandör ja Eritrea riikliku julgeoleku amet.
Vene president Vladimir Putin reageeris sanktsioonidele süüdistades Brüsselit «ebakonstruktiivses ja sageli vastanduvas poliitikas».
Euroopa Liidu suhted Venemaaga on madalseisus alates Krimmi annekteerimisest 2014. aastal ja halvenesid läinud kuul EL-i välispoliitikajuhi Josep Borrelli nurjunud Moskva visiidi järel.
EL-i välisministrid kiitsid seoses veebruarikuise sõjaväelise riigipöörde ja meeleavalduste jõhkra mahasurumisega Myanmaris heaks ka reisikeelu ja varade külmutamise 11 hunta ametiisiku suhtes. Nende seas armeeülem Min Aung Hlaing ja valimiskomisjoni juht.
«Mida me ülemäärase vägivalla osas näeme on täiesti vastuvõetamatu,» ütles Saksa välisminister Heiko Maas.
Myanmari sõjavägi korraldas 1. veebruaril riigipöörde, kukutades ja vangistades riigi tsiiviljuhi Aung San Suu Kyi. Järgnenud protestidele on hunta reageerinud aina jõhkrama vägivallaga, tappes vähemalt 250 meeleavaldajat.
Diplomaatide sõnul kehtestatakse tulevatel nädalatel sanktsioonid tõenäoliselt ka sõjaväega seotud firmadele.