Xi ja Kim kinnitasid Hiina ja Põhja-Korea liitu
Hiina ja Põhja-Korea liider kinnitasid Pekingi ja Washingtoni pinevate kõneluste järel ning olukorras, kus Põhja-Korea kasvav diplomaatiline isolatsioon ja majandusprobleemid suurendavad tema sõltuvust Hiinast kahe riigi traditsioonilist liitu, teatas Põhja-Korea uudisteagentuur KCNA teisipäeval.
Põhja-Korea liider Kim Jong-un kutsus sõnumivahetuses Hiina presidendi Xi Jinpingiga riike vaenulike jõududega silmitsi seistes suuremale ühtsusele.
KCNA ja Hiina riikliku uudisteagentuuri Xinhua teatel nimetas Xi vastuses Kimile kahepoolseid suhted «hinnaliseks varaks» mõlemale ning tõotas anda panuse Korea poolsaarel rahu ja stabiilsuse saavutamisse.
Xi lubas seista selle eest, et Põhja-Korea ja Hiina rahval oleks parem elu, vahendas Xinhua.
Mõne analüütiku sõnul tähendab see, et Hiina varustab peatselt Põhja-Koread hädavajaliku toidu, väetiste ja muu abiga, mille riiki saabumine on koroonapandeemiast tingitud piiride sulgemise tõttu märgatavalt kahanenud.
Xinhua teatel vahetati liidrite sõnumeid Hiina kõrge diplomaadi Song Tao ja Põhja-Korea Pekingi suursaadiku Ri Ryong-nam esmaspäevasel kohtumisel.
Peking ja Pyongyang kinnitasid liitlassuhteid olukorras, kus USA uue presidendi Joe Bideni valitsus on hakanud tugevdama koostööd oma Aasia liitlaste Lõuna-Korea ja Jaapaniga, et saada jagu Põhja-Korea tuumaprogrammist ja Hiina regionaalse mõjujõu kasvust.
USA ja Hiina välisametkondade juhtide eelmise nädala kohtumine Alaskalt, mis oli esimene pärast Bideni ametisseastumist, algas vastastikuste süüdistustega ja tõi esile teineteise ja maailma suhtes teravalt erinevad seisukohad.
USA välisminister Antony Blinken ütles, et Ühendriigid püüavad koostöös liitlastega tõrjuda Hiina autoritarismi.
Enne Alaska kõnelusi käisid Blinken ja kaitseminister Lloyd Austin Jaapanis ja Lõuna-Korea, kus kõnelused puudutasid peamiselt Hiinat ja Põhja-Koread.
Blinken kritiseeris Soulis Põhja-Korea tuumaambitsioone ja inimõigusolukorda ning püüdis veenda Hiinat kasutama oma mõjujõudu Pyongyangi tuumarelvaplaanidest loobuma.
Põhja-Korea ise on seni eiranud Bideni valitsuse suhtlemisalgatusi, öeldes et sisulist dialoogi Washingtoniga ei tule enne, kui too loobub Pyongyangi suhtes vaenulikust poliitkast, mille all peetakse silmas sanktsioone ja survet tuumaprogrammist loobumiseks.