Boliivia ekspresident Áñez süüdistab võime tema elu ohustamises
24. märts 2021, 08:47
Boliivia endine ajutine president Jeanine Áñez süüdistas teisipäeval võime talle eeluurimisvanglas ohtliku aine süstimises.
Áñez vahistati kümne päeva eest süüdistatuna riigipöörde juhtimises oma sotsialistist eelkäija Evo Moralese vastu.
Ta mõisteti kuueks kuuks eeluurimisvangistusse, kuid möödunud nädalal taotles enda üleviimist haiglasse «hüpertensiivse kriisi» raviks.
«Ma ei usalda valitsuse arste. Nad on osa repressiivsest süsteemist ning on näidanud oma valmisolekut seada mu elu ohtu, süstides mulle äärmiselt riskantset ravimit ettevaatusabinõudeta ja eelnevate uuringuteta ainsa eesmärgiga hoida mind oma kongis,» seisab Áñeze käsitsi kirjutatud sõnumis. Ta ei täpsustanud, mis ravimit talle manustati või mis eesmärgil.
ÜRO inimõigusvoliniku Boliivia esindaja käis nädalavahetusel La Pazi vanglas Áñeze kinnipidamistingimustega tutvumas, kuid ei ole oma käiku veel kommenteerinud.
Konservatiiv Áñezt süüdistatakse terrorismis, mässule õhutamises ja vandenõu sepitsemises koos oma endiste justiits- ja energiaministriga, keda samuti eeluurimisvangistuses hoitakse.
Áñez on kirjeldanud Moralese ja president Luis Arce valitsuserakonda Liikumine Sotsialismi Eest (MAS) diktatuurina ja kinnitanud, et pole olnud mingit riigipööret, kuid on olnud pettus.
53-aastane Áñez tuli võimule 2019. aasta novembris, kui Morales ja mitu tema liitlast MAS-ist pärast nädalaid kestnud proteste Moralese põhiseadusvastase valimise vastu neljandaks ametiajaks tagasi astusid.
Kui relvajõudude toe kaotanud Morales välismaale pages, sai Áñezest kõige kõrgemal ametikohal olev parlamendiliige ning kongress vannutas ta ametisse hoolimata kvoorumi puudumisest paljude MASi seadusandjate boikoti tõttu. Morales ja tema liitlased väitsid siis, et on riigipöörde ohvrid.
Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS) on öelnud, et ainsa riigipöörde pani toime Morales, kes manipuleeris võimu erinevate harudega, et kandideerida presidendiks neljandaks järjestikuseks ametiajaks, kuigi riigi põhiseadus lubab vaid kaht. Kuid MAS tõusis tagasi võimule pärast võitu mullu novembris peetud üldvalimisi.
Ühendriigid on väljendanud muret Áñeze vahistamise pärast, OAS aga on nõudnud tema vabastamist ja seadnud kahtluse alla Boliivia kohtute erapooletuse.