Kreeka alustas kolmapäeval riigi iseseisvussõja alguse 200. aastapäevale pühendatud üritusi, mis toimuvad pandeemia tõttu kavandatust väiksemas mahus.
Kreeka tähistab 200 aasta möödumist iseseisvussõja algusest
Kolmapäeval saabusid Ateenasse Kreekat Osmani impeeriumi vastases iseseisvussõjas toetanud Suurbritannia, Venemaa ja Prantsusmaa esindajad, samuti külalised Küproselt.
Pidustused kulmineeruvad Kreeka iseseisvuspäeva tähistamisega neljapäeval, kui Ateena kesklinnas on sõjaväeparaad, mida saadavad õhuväe ülelennud.
Paraadil osalevad Venemaa peaminister Mihhail Mišustin, Suurbritannia prints Charles ja ta naine Cornwalli hertsoginna Camilla, Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly ning Küprose president Nicos Anastasiades.
Kuna koroonaviiruse levik on taas tõusule pööranud, ei osale laiem pealtvaatajaskond vahetult paraadil, küll aga teeb sellest ülekande avalik-õiguslik televisioon.
Kreeka iseseisvuse 200. aastapäev saabub ajal, mil pinged Türgiga on taas haripunktis. Riikide vahel lahvatas eelmisel aastal terav vaidlus seoses merepiiri ja gaasiuuringute õigusega Vahemere idaosas.
Viimastel kuudel on pinged vähenenud ning Türgi on uurimislaevad vetest, mida Kreeka ja Küpros enda omadeks peavad, tagasi tõmmanud. Kreeka ja Türgi vahel käivad kõnelused.
Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis ütles kolmapäeval pärast kohtumist Küprose presidendiga, et nüüd on Türgi kätes, kas pingete vähendamine ja rahvusvahelise õiguse järgimine on aus žest või vaid Türgi järjekordne manööver.