Halonen: armastan Eesti rahvast ja Eesti riiki

Kadri Veermäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Eesti ja Soome omavaheline suhe on suurepärane, kuid ka väga emotsionaalne. Me mõlemad olema nii hästi Euroopa Liitu lõimunud, et võiksime teistele riikidele eeskujuks olla,» sõnas täna Eestisse viimase ametliku visiidi teinud Soome president Tarja Halonen pärast kohtumist Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega.

«Kui eestlased euroliidus sõna võtavad, siis soomlased noogutavad kaasa ja kui soomlased räägivad, noogutavad eestlased,» lisas Ilves tänasel Kadrioru lossis toimunud pressikonverentsil.

Haloneni sõnul peaksid aga Euroopa Liit ja NATO rohkem koostööd tegema. «Sellesse peaks pragmaatiliselt lähenema,» ütles ta. ELil poleks Haloneni hinnangul tarvis luua oma julgeolekuüksust.

Soome NATOsse ei kuulu ning arvamusküsitluste järgi on soomlaste toetus liitumisele erakordselt madal – selle poolt on vaid alla 20 protsendi küsitletuist.

Ka 5. veebruaril teises presidendivoorus võistlevad Koonderakonna kandidaat Sauli Niinistö ja roheliste kandidaat Pekka Haavisto pole debattides kumbki Soome NATOga liitumist toetanud, analüütikute hinnangul on tegu aga taktikalise lähenemisega, et mitte võimalikke poolthääli kaotada.

Haavisto avaliku homoseksuaalsuse kohta sõnas Halonen täna, et Haavisto on võtnud seda asja väga rahulikult ja kenasti. «See on soomlastele silmiavav kogemus – nad (Haavisto ja tema partner Nexar Antonio Flores -toim) on mõlemad võluvad ja meeldivad inimesed,» ütles Halonen. Ta lisas, et vahepeal tasubki risk võtta.

Ilves aga sõnas, et tema hinnangul poleks ka Eestis geist presidendikandidaat probleemiks. «Ma ei usu, et anonüümsed internetikommentaatorid esindavad tegelikku arvamust selles küsimuses,» ütles ta.

Venemaal 4.märtsil toimuvaid presidendivalimisi puudutava küsimuse kohta sõnas Halonen , et «me peame austama Vene rahva õigust valida endale ise president».

Oma ametisoleku ajal on Halonen korduvalt Venemaad külastanud, viimati külastas ta riiki Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi kutsel üle-eelmisel nädalal. Ka on Halonen toetanud ELi ja Venemaa vahelise viisavabaduse kehtestamist.

Pressikonverentsi lõpus sõnas Halonen, et soovitab kõigil soomlastel eesti keelt õppida ja lisas eesti keeles: «Armastan Eesti rahvas ja Eesti riiki».

Tarja Halonen on lõpetamas oma teist ametiaega Soome presidendina, riigi esimese naispresidendina alustas ta tööd 2000. aasta märtsikuus.

Eestis külastas Halonen oma ametiaja jooksul 18 korda, neist kuus olid ametlikud visiidid.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles