Türgis peeti seoses avaliku kirjaga kinni 10 eruadmirali

Droonivõte kavandatava Istanbuli kanali marsruudist. Foto: EPA/Scanpix

Türgis peeti täna kinni 10 eruadmirali, kes andsid allkirja avalikule kirjale, milles hoiatati võimalike ohtude eest Türgi peamiste veeteede kasutamist sätestavale lepingule.

Kokku andis pöördumisele allkirja üle saja eruadmirali. 

Ankara peaprokuratuuri teatel anti 10 eruadmirali suhtes välja vahistamiskäsk. Veel neli sai kutse ilmuda kolme päeva jooksul politseisse, kõrge ea tõttu neid kinni ei peetud. 

Kinnipeetuid süüdistatakse telekanali NTV teatel «jõu ja vägivalla kasutamises põhiseaduslikust korrast vabanemiseks». 

Türgi kiitis märtsis heaks Istanbuli Panama või Suessi kanaliga võrreldava laevateekanali rajamise. Plaan vallandas debati 1936. aasta Montreux´ konventsiooni üle. 104 eruadmirali märkis avalikus kirjas, et Montreux´ konventsiooni «debatiks avamine» on murettekitav. 

Istanbuli kanal on seni ambitsioonikaim president Recep Tayyip Erdoğani enda sõnul tema «hulludest projektidest», mille abil on ta uuendanud Türgi taristut, lastes oma 18 võimuaasta jooksul ehitada uusi lennuvälju, sildu, teid ja tunneleid.

Türgi ametnike sõnul on uue kanali ehitamine elutähtis, vähendamaks Istanbuli Bosporuse väina koormust. Euroopat ja Aasiat eraldav väin on üks maailma tähtsamaid kaubateid ja väga tiheda liiklusega. Mullu läbis seda üle 38 000 aluse ja viimastel aastatel on seal toimunud mitmeid laevaõnnetusi.

Kuid kanali vastaste sõnul võib selle ehitus lisaks keskkonnamõjudele kahjustada ka Montreux' kokkulepet.

Konventsioon lubab tsiviilalustel läbida Bosporuse väina ja Dardanelle nii rahu- kui sõjaajal.

Lisaks reguleerib see Musta mere ääres mitteasuvate riikide sõjalaevade väinakasutust.

Uue kanali kaudu liiguksid laevad Vahemere ja Musta mere vahel lepingualuseid väinu läbimata.

Saksamaa Marshalli Fondi analüütik Özgür Ünlühisarcikli ütles, et see, kas uus kanal mõjutaks ka Montreux' reegleid, on «ebaselge».

«Montreux' konventsioon tagab Türgi julgeoleku. Isegi kui leping uut kanalit ei hõlma, peab Türgi selle tingimusi ühepoolselt austama,» ütles ta AFP-le.

Selle 9,8 miljardit dollarit maksev 45 kilomeetri pikkune alternatiiv rajatakset Bosporusest läände.

Ünlühisarcikli ütles, et juhul kui Montreux' lepe katab ka uut kanalit, ei saaks Türgi kaubalaevadelt selle läbimisel tasu küsida.

Oma kirjas ütlesid 103 eruadmirali, et Montreux' lepingu avamine aruteludeks «tekitab muret», nimetades seda leppeks, mis «kaitseb kõige paremini Türgi huve».

«Oleme seisukohal, et peaks hoiduma igasugusest retoorikast või tegevusest, mis muudaks Montreux' konventsiooni vaidlusobjektiks,» ütlesid nad.

Kõrgemad valitsusametnikud mõistsid kirja hukka.

«Mitte ainult allakirjutanud, vaid ka neid julgustanud inimesed peavad kohtu ees aru andma,» säutsus uurimisele viidates presidendi pressiülem Fahrettin Altun.

Erdoğani kõneisik Ibrahim Kalin ütles, et deklaratsioon meenutas «riigipöördeaega».

«Nad peaksid teadma, et meie austatud riik ja selle esindajad ei luba taolist mentaliteeti,» säutsus ta.

Türgi sõjavägi, mis on end kaua pidanud riigi ilmaliku põhiseaduse garandiks, korraldas 1960.-80. aastatel kolm riigipööret.

Ka Erdoğani valitsus elas üle 2016. aasta juulis toimunud riigipöördekatse, milles süüdistati USA-s elavat islamivaimulikku Fethullah Gülenit.

Asepresident Fuat Oktay ütles, et putšistid said «15. juuli öösel unustamatu õppetunni», lisades: «Ning täna saadetakse igalt poolt väga selge signaal».

Opositsioonilisse Vabariikliku Rahvaparteisse (CHP) kuuluv Istanbuli linnapea Ekrem İmamoğlu on üks peamisi kanaliprojekti vastaseid nii rahalistel- kui  keskkonnakaalutlustel.

Novembris alustas siseministeerium linnapea vastuseisu tõttu kanali ehitusele uurimist.

Ministeeriumi omandiinspektsiooni uurimine keskendub plakatitele, mis sisaldasid fraase «Kas kanal või Istanbul?» ja «Kellele on vaja Istanbuli kanalit?».