L, 10.12.2022

ülevaade ⟩ Ida-Ukraina jalgealune kuumeneb

Stina Aava
, toimetaja
Ida-Ukraina jalgealune kuumeneb
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 11
Ukraina relvajõudude teenistuja jälgimas olukorda Donetski linna lähedal.
Ukraina relvajõudude teenistuja jälgimas olukorda Donetski linna lähedal. Foto: Serhi Tahhmazov/reuters/Scanpix
  • Venemaa on paigutanud vägesid Ukraina idapiirile
  • Pooled süüdistavad teineteist olukorra eskaleerumises
  • Venemaa eesmärk võib olla Bideni ja Zelenskõi survestamine
  • Analüütik: mai alguseks on kõik valmis Venemaa edasitungiks

Kui Ukraina väitel on Venemaa olukorda riigi idaosas sihilikult pingestanud ja vägede liigutamine on kaasa toonud kuuldused sõja hoogustumisest, siis Kremli eesmärgid on esialgu selgu­setud.

Eelmisel nädalal võttis Ukraina parlament vastu avalduse, milles kuulutati, et Venemaa Föderatsiooni provokatsioonide märkimisväärse suurenemise tõttu toimub rindel olukorra eskaleerumine, tunnistades sisuliselt mullu läbirääkimistel sõlmitud relvarahu lagunemist. Ülemraada avalduses kutsuti lääneriikide valitsusi jätkama majanduslikku ja poliitilist survet Venemaale.

Venemaa ei ole tunnistanud sõjalise rünnaku kavandamist, kuid pole vägede liikumist eitanud. Asevälisminister Sergei Rjabkov ütles, et Venemaa teeb seda, «mida peab vajalikuks».

Vastasikused süüdistused

Kreml süüdistab ukrainlasi Donbassis Aleksandrovskajas mehitamata drooni rünnaku korraldamises, milles sai väidetavalt surma viieaastane poiss Vladik. Ukraina on eitanud igasugust seotust poisi surma ja rünnakuga. Vastandlikke väiteid kontrollivad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eriseire missioon Ukrainas ja ÜRO inimõiguste järelevalve missioon.

Pühapäeval jõustusid Ukraina sanktsioonid Rossotrudnitšestvo ehk Venemaa SRÜ Riikide Küsimuste, Välismaal Elavate Kaasmaalaste ja Rahvusvahelise Humanitaarkoostöö Föderaalagentuuri ja veel 77 ettevõtte vastu. Kremli pressisekretär Dmitri Peskov teatas eile, et selline uudis on äärmiselt kahetsusväärne ja peagi jõutakse Ukrainaga punkti, kus vastastikuseks suhtluseks enam ruumi ei ole, vahendab Tass.

Samuti on ilmne, et Ukraina loobub relva­rahu­režiimi tugevdamise meetmetest. Kiiev pommitab elamupiirkondi ja tsiviiltaristut.

Venemaa esindaja Trilateraalses Ukraina Kontaktgrupis Boriss Grõzlov

Venemaa esindaja Trilateraalses Ukraina Kontaktgrupis Boriss Grõzlov süüdistas juba märtsi keskel Ukrainat sõjaliste seikluste otsimises. Diplomaatilise kontaktgrupi kohtumisel nentis Grõzlov, et tema arvates paigutab Ukraina Donetski ja Luganski territooriumitele üha rohkem vägesid, vahendab Tass.

«Samuti on ilmne, et Ukraina loobub relvarahurežiimi tugevdamise meetmetest,» ütles Grõzlov. «Kiiev pommitab elamupiirkondi ja tsiviiltaristut.» Venemaa esindaja lisas, et nn Donetski ja Luganski Rahvavabariikide jõud on vaoshoitud, kuid peavad aeg-ajalt rünnakutele reageerima. Grõzlovi hinnangul on Kiievi ainuke valik Donbassiga dialoogi pidada ja järgida Minski kokkulepet.

Nn Donetski Rahvavabariigi juht Deniss Pušilin teatas Youtube’i kanalil Soloviev Live, et Ukraina valmistub vaenutegevuse jätkamiseks ja tegeleb kontaktjoonel sabotaažiga. Pušlini sõnul blokeerib Kiiev ka rahvusvaheliste humanitaarkonvoide, sealhulgas Punase Risti läbipääsu üle kontaktjoone. Separatistliku piirkonna relvajõud teatasid hiljuti, et neil on lubatud kasutada ennetavat militaarjõudu, sest Ukraina rünnakud olid korraldatud väidetavalt tsiviilelanike vastu.

Kontaktgrupi Ukraina delegatsiooni juht Leonid Kravtšuk peab neid avaldusi ühepoolselt relvarahust taganemise märgiks ja Minski lepingutele vastuastumisest.

Ukraina sisepoliitiline olukord

Piiril valitseva julgeoleku halvenemist on seostatud ka poliitiliste sündmustega Ukrainas. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on öelnud, et pärast opositsioonierakonna Elu Partei venemeelse juhi Viktor Medvedtšuki suhtes kehtestatud sanktsioone kasvas Donbassis provokatsioonide arv. Sanktsioonid jõustusid 19. veebruaril ja samal ajal teatati Donetski oblastis relvarahu rikkumiste hoogustumisest.

Piiril valitseva julgeoleku halvenemist on seostatud ka poliitiliste sündmustega Ukrainas.

Medvedtšuki juhtumile on viidanud ka Peskov, kes teatas veebruaris, et Ukraina ajakirjanduse ja riigi juhtpoliitikute vastased repressiivsed meetmed tekitavad venelastes muret, vahendab Russia Today. Peskov lisas toona, et Ukraina juhtkond võib lähitulevikus idapiiril jõuga probleeme lahendama hakata.

Zelenskõi toetus on langustrendis ja valitsus seisab silmitsi koroonaviiruse surmajuhtumite arvu suurenemise ja vaktsiinivaru probleemiga ning samuti majanduslangusega, mis on teinud riigi haavatavaks.

ÜRO andmetel on sõda Ida-Ukrainas alates 2014. aastast nõudnud enam kui 13 000 inimelu.

Krimmi elanikud veejärjekorras pärast seda, kui Ukraina sulges Krimmi liidendamise järel poolsaare mageveega varustamiseks ülitähtsa Põhja-Krimmi kanali.
Krimmi elanikud veejärjekorras pärast seda, kui Ukraina sulges Krimmi liidendamise järel poolsaare mageveega varustamiseks ülitähtsa Põhja-Krimmi kanali. Foto: JURIY LAŠOV/AFP/Scanpix

Venemaa võimalikud eesmärgid

1. Krimmi veevarustuse tagamine

Venemaa poolt 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaarel on suur veekriis, mille tõttu on tulnud piirata elanike veekasutust. Ukraina sulges Krimmi liidendamise järel poolsaare mageveega varustamiseks ülitähtsa Põhja-Krimmi kanali.

Moskva püüab Kiievit olukorra süüdlasena kujutada. Krimmi venemeelsed võimuesindajad on rääkinud probleemi tõsidusest ja Vene võimud teatanud projektidest veevarustuse tagamiseks.

Avalikke allikaid analüüsiv OSINTtechnical tõi Twitteris välja, et pais asub Venemaa poolt ebaseaduslikult tekitatud nn piirist 16 kilomeetri kaugusel ja kanali suue 60 kilomeetri kaugusel, väites, et veeprobleemile sõjalise lahenduse leidmiseks tuleks Venemaal hõivata osa Hersoni oblastist.

Märtsis korraldati Vene kaitseministeeriumi teatel dessantvägede õppus Krimmis. Mõne eksperdi hinnangul võidi selle käigus läbi mängida kanalite hõivamine. Osa eksperte on märkinud, et veekriisi sõjalise lahendamise üle on aastaid alusetult spekuleeritud ja see nõuaks ulatuslikku sõjalist operatsiooni.

Venemaa rahuvalvaja mullu novembris Mägi-Karabahhi piirkonnas.
Venemaa rahuvalvaja mullu novembris Mägi-Karabahhi piirkonnas. Foto: Stanislav Krasilnikov/TASS/Scanpix

2. Rahuvalvajad Donbassi

Hoolimata ulatuslike tõendite olemasolust, eitab Venemaa oma vägede viibimist Ida-Ukrainas. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Eesti välispoliitika instituudi vanemteadur James Sherr kirjutas ajakirja Diplomaatia veebilehel, et kõige realistlikuma eesmärgina võib näha pingete eskaleerimist ja provotseerimist kutsumaks esile Ukraina rünnak ja viia seepeale Venemaa nn rahuvalvajad Donbassi eraldusjoonele.

Venemaa vägede koondumist on saatnud Vene propagandameedia ja ametnike loobitud süüdistused Ukraina pihta ning väite, justkui plaaniks Ukraina suuremahulist pealetungi Ida-Ukrainas.

Nn rahuvalvajate stsenaariumi täitmine võiks Moskva silmis anda neile võimaluse esitleda end maailmale Ida-Ukraina konfliktis neutraalsena. Endine NATO asepeasekretär ja praegune mõttekoja Atlantic Council teadur Alexander Vershbow leidis, et hoogu võis sellisele plaanile juurde anda Moskvale edukaks osutunud Venemaa nn rahuvalvajate viimine Mägi-Karabahhi.

Joe Bideni ja Vladimir Putini kohtumine võib osutuda pingeliseks. 
Joe Bideni ja Vladimir Putini kohtumine võib osutuda pingeliseks. Foto: ERIC BARADAT/AFP

3. Bideni ja Zelenskõi survestamine

Venemaa ühe võimaliku eesmärgina on räägitud ka soovist panna USA presidendi Joe Bideni administratsioon proovile ja survestada Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid.

Selle teooria järgi võiks olukorra eskaleerimist Venemaa poolt pidada blufiks, et näha, kui kaugele on Biden valmis Ukraina nimel minema. Seni on Bideni administratsiooni sõnum olnud selge. Washington ja Kiiev on Venemaa provokatsioonide ajal olnud tihedas suhtluses ning USA on ühemõtteliselt Ukrainale toetust avaldanud.

Zelenskõi on samas viimastel kuudel astunud Kremli silmis ebamugavaid samme. Veebruaris sulges ta kolm Kremliga seotud telekanalit ja kehtestas terrorismi rahastamise tõttu sanktsioonid Vladimir Putini sõbrale Viktor Medvetšukile.

Zelenskõi kirjutas möödunud nädalal sotsiaalmeedias, et Medvetšukile sanktsioonide kehtestamine ja lääneriikide toetus Ukrainale ärritavad Moskvat. Venemaa provokatsioone nimetas ta katseks hirmu tekitada, et seeläbi relvarahu üle peetavatel kõnelustel Ukrainale survet avaldada. PMZelenskõi kirjutas möödunud nädalal sotsiaalmeedias, et Medvetšukile sanktsioonide kehtestamine ja lääneriikide toetus Ukrainale ärritavad Moskvat. Venemaa provokatsioone nimetas ta katseks hirmu tekitada, et seeläbi relvarahu üle peetavatel kõnelustel Ukrainale survet avaldada. PM

Mida arvavad analüütikud?

Pavel Felgenhauer,
Pavel Felgenhauer, Foto: Artjom Korotajev/ITAR-TASS/Scanpix

Pavel Felgenhauer: mai alguseks on kõik valmis Venemaa edasitungiks

Venemaa ühe tuntuima sõjandusanalüütiku Pavel Felgenhaueri arvates on Kreml valmis mais alustama täiemahulist pealetungi Ukrainale. «Mai alguseks on kõik valmis Venemaa edasitungiks. Need ettevalmistused on juba ammu otsustatud,» vahendab Euromaidanpress analüütiku sõnu.

Felgenhaueri sõnul ei ole praegu kindel, kas Venemaal on otsustatud sõja kasuks või mitte. «Ohumärgid kasvavad kiiresti ja lääneriigid ei tea, mida sellises situatsioonis teha,» arvas Felgenhauer.

«Moskva on saatnud mööda Läänemerd regiooni piisavalt mereväelasi, et tahtmise korral Ukrainale Musta mere rannikul Normandia-stiilis dessant korraldada,» ütles Felgenhauer ja lisas, et Donetski ja Luganski nn rahvavabariigid on täielikult Vene armee käsutuses.

Analüütiku sõnul võib olla tegu ka lihtsalt Kremli jõudemonstratsiooniga. «Positiivne on siin see asjaolu, et nii kaua kuni Kremli fookus on teravalt Ukrainal, ei ole oodata agressiooni Balti riikide vastu,» arvas Felgenhauer.

Michael Kofman: Venemaa kavatsused selginevad lähipäevil

Venemaa sammude taga on Moskva püüe sundida Ukrainat oma poliitikat muutma, leiab Ameerika Ühendriikides asuva mõttekoja CNA analüütik ja Vene-ekspert Michael Kofman.

«Ma ei usu, et tegu on püüdega lõpetada veekriis Krimmis või tungida sügavamale Ukrainasse. Praegune sõjaline aktiivsus on selge jõudemonstratsioon ja vastukäik relvarahu lagunemisele,» kirjutas Kofman Twitteris.

«Venemaa tahab muuta Ukraina positsiooni riigi lääneriikidest liitlaste ja Valgevene silmis,» lausus Kofman, lisades: «Minski protokoll on raamistikuna olnud väga kasulik Moskvale ja sellest väljaastumine tundub mulle praegu siiski väga ebatõenäoline.»

Kofmani sõnul ei ole veel teada täpseid detaile vägede paiknemise kohta ja praegu on õhus rohkem küsimusi kui vastuseid. «Me näeme lähipäevil selgemalt Venemaa kavatsusi ja vägede mobiliseerimise mahtu,» arvas ekspert.

Ben Hodges: järjekordne samm Odessale lähemale

Endine USA Euroopa vägede komandör erukindralleitnant Ben Hodges.
Endine USA Euroopa vägede komandör erukindralleitnant Ben Hodges. Foto: AP / Scanpix

USA Euroopa-vägede endise juhataja erukindralleitnandi Ben Hodgesi sõnul on võtmeroll Venemaa agressioonile tugevate vastusammude astumisel USA presidendil Joe Bidenil.

«Biden peab välja töötama strateegia Musta mere piirkonna kohta, mis rõhutaks Ukraina suveräänsust ja selle prioriseerimist USA poolt,» kirjutas Hodges Twitteris, lisades, et ameeriklaste kohalolu peab regioonis olema nii diplomaatia, info, majanduse kui ka sõjalisel tasandil.

Hodges, kes on ka Euroopa Poliitika Analüüsi Keskuse strateegiline ekspert, peab võimalikuks aktiivsuse põhjuseks ka Venemaa motivatsiooni avada veekanal Krimmi poolsaarele. «Kogu aktiivsus võib olla kattevari, et hõivata Dnepri jõe kanal, mis peaks Krimmi poolsaart veega varustama. Järjekordne samm Odessale lähemale,» kirjutas erukindral.

Hodgesi sõnul on tähtis jälgida Vene vägede logistilist võimekust. Fakt, et kütust, sõjaväehaiglaid ja relvastust viiakse piirile, on erukindrali sõnul märgilise tähendusega.

Garri Kasparov: Putin ei lahku Ukrainast

Garri Kasparov
Garri Kasparov Foto: Tairo Lutter

Putini-vastane poliitik Garri Kasparov teatas, et lääneriikide reaktsioon Putini tegevusele Ukrainas on olnud algusest peale häbiväärne. «Putin võib kogu olukorra lõpetada ühe telefonikõnega. Ta võib Vene väed ja relvastuse Ukrainast minema vedada,» kirjutas Kasparov Twitteris.

Kasparovi arvates ei ole Putinil ühtegi põhjust olukorda rahumeelselt lõpetada. «Putin ei lahku Ukrainast, sest ta võib väega võtta Euroopas endale territooriumi, tappa tuhandeid ja ELi liidrid jätkavad oma juttu dialoogist ja vajadusest mõlemalt poolt pingeid maandada, asetades agressori ja ohvri moraalselt samale pulgale,» kritiseeris Kasparov, viidates uudisele, et Saksamaa ja Prantsusmaa on kutsunud pooli üles olukorra eskaleerumist kohe lõpetama.

Nigel Gould-Davies: palju sõltub EList ja eelkõige Saksamaast

Ühendkuningriigis tegutseva Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi Vene analüütiku Nigel Gould-Daviesi sõnul on vägede paigutamise taga Kremli soov kontrollida lääne reaktsiooni.

«Venemaa ei eskaleeri olukorda, kui lääneriikide poliitiline tahe on tugev ja efektiivne,» kirjutas Gould-Davies Twitteris ja lisas: «Tugeva heidutuse korral muutub Venemaa olukord keeruliseks, sest transatlantiline koostöö on tugevam.

USA ja Ühendkuningriigi seisukoht Venemaa suhtes on praegu tugev ja selge. Pigem sõltub palju Euroopa Liidust ja eelkõige Saksamaast, mida Kreml on üritanud meelitada Bideni ametiaja algusest peale,» leidis Gould-Davies.

Muret tekitav asjaolu on tema sõnul see, et Venemaa suursaadik Ameerika Ühendriikides kutsuti mitmeks nädalaks kodumaale, Venemaa president Vladimir Putin ja kaitseminister Sergei Šoigu veetsid Siberis koos aega ja Venemaa ELi heidutustaktika on pärast ELi välispoliitikajuhi Josep Borrelli visiiti Moskvasse käinud täistuuridel.

Märksõnad
Tagasi üles