Eutanaasiaeelnõu jõuab Prantsuse parlamenti
Eutanaasia seadustamise eelnõu jõuab neljapäeval Prantsuse parlamenti, kus parempoolsed valmistuvad tõkestama seda tuhandete muudatusettepanekutega, kuid valitsus hoidub poolt võtmast.
Kui seadus vastu võetakse, saab Prantsusmaast Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Hispaania järel viies Euroopa Liidu riik, kus abistatud enesetapp ei ole kuritegu.
Eelnõu esitas parlamendirühma Libertés et territoires (Vabadused ja territooriumid – LT) liige Olivier Falorni. Rühmas on nii parem- kui vasaktsentriste.
Falorni sõnul kavatseb tema partei eksistentsiaalseid küsimusi tõstatava eelnõu eest võidelda.
Eutanaasia teeks lõpu riiklikule silmakirjalikkusele, sest praegu tuleb Prantsusmaa elanikel sõita Belgiasse või Šveitsi enesetapuabi saama, ütles ta. Ka Prantsuse arstid teevad salaja aastas 2000-4000 eutanaasiat.
Kehtivad seadused lubavad manustada ravimatult haigetele patsientidele tugevaid rahusteid, aga nende elu lõpetada ega neid selles abistada ei tohi.
Eutanaasia seadustamist toetavad paljud saadikud, seal hulgas president Emmanuel Macroni erakond LREM.
Macron ega ükski tema valitsuse liige ei ole aga eutanaasiadebatti sekkunud, ehkki president on 2017. aastal öelnud: «Mina isiklikult soovin oma elu lõpu valida.»
Eutanaasia vastased parlamendiliikmed on esitanud debati eel 3000 muudatusettepanekut, mis pidurdab neljapäevast menetlust sedavõrd, et ettenähtud aja jooksul hääletuseni ei jõuta.
Kõigist muudatusettepanekutest 2300 on esitanud paremtsentristliku opositsioonierakkonna Les Républicains (Vabariiklased – LR) saadikud.
Falorni sõnul on tegu obstruktsiooniga ning tema parteikaaslane Matthieu Orphelin ütles, et muudatusettepanekud on häbiväärne viis takistada parlamenti neljapäeval hääletuseni jõudmast.
«Me tahame debatti. Me tahame hääletada. Parlament on võtnud selleks aja. Austagem seda,» nõudis 270 rahvaesindajat pühapäeval avaldatud ajaleheartiklis.
Nagu Hispaanias, kus eutanaasia märtsis seadustati, on ka Prantsusmaal katoliku kirik kindlalt halastussurma vastu.
«Kui inimene kannatab, siis ei ole lahenduseks tema tapmine, vaid tema piinade leevendamine ja talle seltsi pakkumine,» ütles Pariisi peapiiskop Michel Aupetit.
Osa parlamendiliikmeist on eutanaasia vastu eetilistel või usulistel põhjustel, kuid leidub ka neid, kelle arvates ei saa nii tähtsat küsimust lahendada ühe parlamendiistungiga.
Kui neljapäeval hääletuseni ei jõuta, tuleb parlamendil leida tihedast graafikust uus aeg. Mõne saadiku sõnul jääb teema päevakorda järgmise aasta presidendivalimisteni.
Eutanaasiateema muutus Prantsusmaal eriti aktuaalseks eelmisel aastal, kuid pöördumatult haige Alain Cocq otsustas toidust ja ravimitest keelduda ja sotsiaalmeedia silme all surra. Mees loobus mõttest, sest valud muutusid väljakannatamatuks.
Cocq kirjutas septembris Macronile ja palus rohtu, mis laseks tal rahus surra. President vastas, et Prantsuse seadused seda ei luba.