:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/08/13719081t1h0e93.jpg)
- Nigeeria bandiidid teavad, et koolilastega röövimisega on tähelepanu tagatud
- Kooliröövide laine viis mitmete Nigeeria koolide sulgemiseni
- Äärmusrühmitus Boko Haram on oma haaret laiendamas
- Lunaraha maksmine bandiitidele võib olla röövide sagenemise põhjuseks
Nigeeria koolides massilisi inimrööve korraldavatele relvastatud kurjategijatele on tegu tulusa teenimisvõimalusega. Paljudele noortele nigeerlastele tähendavad rünnakud ja pidev oht aga katkenud kooliteed.
Nigeeria seisis möödunud aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses silmitsi koolides korraldatud inimröövide lainega, mille käigus viidi kaasa üle 650 lapse ja õpetaja. Suurenenud ohu tõttu otsustasid mõne osariigi kubernerid edasiste röövide ärahoidmiseks koolid ajutiselt sulgeda. Ehkki nüüdseks on kohati antud luba koolid taas avada, kardavad paljud lapsevanemad oma võsukeste turvalisuse pärast ega kipu neid kehvasti turvatud internaatkoolidesse tagasi saatma.
/nginx/o/2021/04/08/13719084t1h1bbf.jpg)
«Mõnele õpilasele tähendab see akadeemilise hariduse lõppu. Ükski vanem ei tahaks oma lapse elu lihtsalt hariduse pärast ohtu seada,» ütles julgeolekuekspert ja eruohvitser Muhammad Galma Nigeeria ajalehele Guardian.
Valitsus pole olnud edukas
Nigeerias on koolide sulgemisel erakordselt ränk mõju. Riik on UNICEFi 2018. aasta andmete kohaselt maailmas esikohal kooliealiste laste arvult, kes koolis ei käi. Nende laste arvu hinnati 10,5 miljonile.
Koolist kõrvale jäämisega seostatakse omakorda sotsiaalseid probleeme, näiteks lapsabielude sagenemist, narkootikumide tarbimist ja kriminaalset käitumist, selgitas endine Nigeeria haridusministeeriumi kõrge ametnik Anyalewechi Princewill väljaandele Businessday.
UNICEFi Nigeeria haru juht Peter Hawkins sulgemisotsusega nõus ei olnud. «Koolide turvalisusprobleemi lahenduseks ei ole koolide sulgemine. Lahenduseks on julgeoleku parandamine ja sidemete tugevdamine koolide ja kogukondade vahel, et kogukonnad ise pakuksid midagi turvalisusega sarnanevat,» teatas ta avalduses.
Kohalike elanike rollile on rõhunud ka Nigeeria president Muhammadu Buhari, kes pärast 279 Zamfara osariigis röövitud koolitüdruku vabastamist märtsi alguses palus Twitteri vahendusel kohalikel kogukondadel politseid ja sõjaväge informatsiooniga aidata, et sel moel inimrööve ennetada.
Buhari rõhutas 2015. aastal võimule pääsedes just julgeolekuolukorra stabiliseerimise tähtsust, kuid Nigeeria föderaalvalitsuse pingutused ei ole seni vilja kandnud ja keskvalitsuselt oodatakse rohkemat.
Eksperdid on inimröövide laine valguses juhtinud tähelepanu vajadusele kaitsta nn pehmeid sihtmärke ja muuta koolide turvalisus selgeks prioriteediks lisajõudude saatmisega rahututesse piirkondadesse. Samuti on välja toodud, et tuleks tagasi pöörduda 2014. aastal 276 Chiboki koolitüdruku röövi järel käivitatud, kuid seejärel unarusse jäänud turvaliste koolide algatuse juurde. Algatuse kohaselt tuleks kõikidele koolidele tagada kaitse ja välja töötada süsteem võimude koheseks teavitamiseks koolirünnakute järel.
/nginx/o/2021/04/08/13719082t1h2785.jpg)
Halveneva olukorra ja teravneva kriitika valguses näitas erukindral Buhari jaanuaris ust sõjaväe juhtkonnale ning kinnitas uutele ülematele märtsis, et neil on tema kui ülemjuhataja täielik toetus taastamaks riigis turvalisus ükskõik milliste meetmete abil.
Vägivallast räsitud Nigeeria kirdeosas kujutab suurimat ohtu äärmusrühmitus Boko Haram, mis oli vastutav ülemaailmset tähelepanu pälvinud Chiboki koolitüdrukute röövimise eest 2014. aastal. Vägivaldse äärmusluse keskmeks olnud Kirde-Nigeeria kõrval on viimaste aastatega aina probleemsemaks muutunud ka riigi loodeosa, kus kogukondadevaheliste konfliktide keskel on hakanud suurenema relvastatud kuritegelike ühenduste roll.
Lunarahana on olenevalt inimese perekondlikust taustast nõutud 850 – 127 500 eurot.
Valitsusväline organisatsioon International Crisis Group (ICG) toob välja, et Loode-Nigeeria kuritegelikud ühendused teenivad raha väljapressimiste, inimröövide, relvastatud röövide ja rüüstamistega. ICG teatel on viimastel aegadel Loode-Nigeeria kaoses oma jala tugevalt maha pannud ka Boko Haram, arendades suhteid teiste relvastatud rühmitustega. Seetõttu kardetakse äärmusrühmituse mõjuvõimu laienemist Põhja-Nigeerias.
Valitsus on koolides toime pandud röövides süüdistanud just relvastatud jõuke. Foreign Policy andmeil oli aga kahe veebruaris korraldatud röövi käekiri vägagi sarnane Boko Harami omaga.
Äärmusrühmitust seostas Jamestowni ülikooli professor Jacob Zenn ka möödunud aasta detsembris Loode-Nigeerias Katsina osariigis toimunud rööviga, mille käigus viisid relvastatud isikud kaasa rohkem kui 300 poissi. Sündmusi ajakirjas Terrorism Monitor analüüsinud Zenni hinnangul pani toonase röövi toime Boko Haramiga seotud kohalik jõuk, kuigi Nigeeria infominister lükkas röövi järel tagasi jutud äärmuslaste seotusest.
/nginx/o/2021/04/08/13719083t1h7810.jpg)
Boko Harami seotusest andis professori arvates aimu näiteks see, et vabastamise nimel nõuti nii läänelikku haridust andvate koolide sulgemist kui ka raha. Neist esimene on äärmusrühmituse ideoloogiline eesmärk, kuid raha ei ole Boko Haram Nigeeria valitsuselt varem avalikult nõudnud.
344 röövitud poissi vabastati mõni päev pärast röövimist ja võimud eitasid lunaraha maksmist. Siiski peetakse Nigeeria meedia teatel avalikuks saladuseks, et sääraste juhtumite puhul liigub raha valitsuselt kurjategijatele ja iga lunaraha maksmisega lõppenud inimrööv annab järgmistele jõukudele lootust järgmise koolirünnakuga korralik palgapäev kindlustada.
Avalik saladus
Sellele viitas pärast Zamfara osariigi röövi ka Buhari, kirjutades Twitteris, et osariikide juhid peavad lõpetama bandiitidele raha ja autode andmisega preemia maksmise. New York Timesi andmeil on teateid sellestki, et mõnikord teenivad lunarahast oma protsendi korrumpeerunud valitsusametnikud.
Kui varem olid jõukude sihtmärgiks pigem rikkad ja tuntud nigeerlased, siis nüüd on head tasu oodates üha enam hakatud röövima ka vaesemaid inimesi ja koolilapsi. SB Morgen Intelligence’i eelmisel aastal avaldatud raporti kohaselt maksis Nigeeria valitsus aastatel 2011–2020 inimröövlitele vähemalt 15,5 miljonit eurot, sellest peaaegu kaks kolmandikku vahemikus 2016–2020, mis viitab olukorra halvenemisele viimastel aastatel. Lunarahana on olenevalt inimese perekondlikust taustast nõutud 850 – 127 500 eurot.
Foreign Policy teatel on pehmeteks sihtmärkideks peetavad koolid jõukudele ja äärmuslastele eriti magusad sihtmärgid, kuna selliste juhtumite puhul on garanteeritud laialdane tähelepanu, mis paneb valitsusele surve teha laste vabastamiseks mida tahes.