Arheoloogid avastasid Egiptuse kõrbest vaaraode kuldajastu linna
Arheoloogid avastasid Luxori lähedalt kõrbest iidse suurlinna varemed, mis pärinevad vaaraode kuldajast 3000 aastat tagasi.
«Kadunud kuldse linna» avastamisest teatas tuntud egüptoloog Zahi Hawass, öeldes, et selle asupaik on sadu astaid vaaraode matmispaigana kasutatud Kuningate oru lähedal.
«Egiptuse ekspeditsioon doktor Zahi Hawassi juhtimisel leidis liiva alla kadunud linna,» teatas väljakaevamisrühm neljapäeval.
«Linn on 3000 aastat vana, pärineb Amenhotep III valitsusajast ning seda kasutasid ka Tutanhamon ja Ay.»
Töörühma sõnul on see suurim Egiptuses päevavalgele tulnud iidne linn.
Johns Hopkinsi ülikooli Egiptuse kunsti ja arheoloogia professor Betsy Bryan ütles, et see on tähtsuselt teine arheoloogiline avastus pärast Tutanhamoni haua leidmist ligi sada aastat tagasi.
Kadunud linna varemetest on välja kaevatud ehteid, keraamilisi nõusid, skarabeuseamulette ja Amenhotep III pitseriga mudatelliseid.
«Paljud välisekspeditsoonid otsisid seda linna, kuid ei leidnud,» ütles endine muististeminister Hawass.
Tema meeskond alustas kaevamist 2020. aasta septembris Luxori lähedal Ramses III ja Amenhotep III templi vahelisel alal, Kairost umbes 500 kilomeetrit lõunas.
Juba mõnenädalase kaevamise järel hakkasid välja tulema mudatellised, öeldakse avalduses.
«Päevavalgele tuli suur ja hästi säilinud linn peaaegu tervete seintega ja ruumidega täis igapäevaelu riistu.»
Seitsme kuuga kaevati välja mitu linnaosa, kus muu hulgas on pagaritöökoda ahjude ja säilituspottidega, ning halduskeskus ja elukvartalid.
Amenhotep III päris impeeriumi, mis ulatus Eufrati jõest tänapäeva Iraagis ja Süürias Sudaanini. Ta valitses ligi nelikümmend aastat ja suri umbes 1354. aastal eKr.
Tema valitsusajast on säilinud kaks hiigelsuurt kvartsiitliivakivist kuju – Memnoni kolossi – Luxori lähedal, mis kujutavad teda ja tema naist.