USA ootab Iraanilt tuumakõnelustel pragmatismi

USA läbirääkija Iraani tuumakõnelustel Rob Malley. Foto: AFP/SCANPIX

USA teatas reedel, et on välja pakkunud väga tõsiseid ideid Iraani tuumaleppe taaselustamiseks, kuid ootab Teherani vastusamme; ülejäänud partnerriigid väljendasid samas Viinis peetud kõneluste järel optimismi.

President Joe Bideni administratsioon on käivitanud kaudse diplomaatia Iraaniga, lootes naasta 2015. aasta lepingu juurde, mille tema eelkäija Donald Trump hävitas, kui alustas «maksimaalse surve» kampaaniat lootuses Teheran põlvili suruda.

«Ühendriikide meeskond käis välja väga tõsise idee, näidates, et võtab tõsiselt sihti naasta (leppe) täitmise juurde, kui ka Iraan täitmise juurde naaseb,» lausus USA ametnik ajakirjanikele, kui kõnelused nädalavahetuseks katkesid. 

Kuid ametniku sõnul ootab USA, et Iraan Washingtoni jõupingutustele vastaks. 

«Nägime mõningaid märke, kuid kindlasti mitte piisavalt. Endiselt on küsimärke selles osas, kas Iraanil on tahtmist .... võtta omaks sama pragmaatiline lähenemine, mille on võtnud Ühendriigid, et naasta leppega võetud kohustuste täitmise juurde,» ütles ta.

Bideni hinnangul on 2015. aastal endise presidendi Barack Obama ajal sõlmitud tuumalepe olnud edukas. ÜRO inspektorite sõnul täitis Iraan lubadust drastiliselt oma tuumaprogrammi koomale tõmmata. 

Iraan on nõudnud, et USA tühistaks esmalt kõik Trumpi kehtestatud sanktsioonid, muu hulgas ühepoolse naftaekspordi keelu, enne kui Teheran hakkab taas kõiki kohustusi järgima.

Iraani välisminister Javad Zarif kirjutas Twitteris, et esmalt peab lepet asuma täitma «kriisi põhjustanud» USA ning Teheran vastab samaga, kui on kiirkorras veendunud Ühendriikide sammudes. 

Iraani delegatsiooni juht Viini kõnelustel Abbas Araghchi rõhutas vajadust, et teised asjaosalised näitaksid üles poliitilist tahet ja tõsidust.

«Vastasel juhul ei ole kõnelusi põhjust jätkata,» märkis ta Iraani välisministeeriumi üllitatud avalduses. 

USA ametiisik märkis, et peamiseks komistuskiviks esialgsetel kõnelustel ei olnud see, kumb esimesena leppe järgimise juurde naaseb, vaid millistest sanktsioonidest on jutt, kui Iraan nõuab kõigi Ühendriikide piirangute eemaldamist. 

Kõikehõlmava tegevuskavana (JCPOA) tuntud lepe katab üksnes tuumasanktsioone ja mitte Ühendriikide rakendatud meetmeid inimõiguste või muude muredega seoses. 

«Me oleme valmis tühistama kõik sanktsioonid, mis ei ole kooskõlas JCPOA-ga ja kasuga, mida Iraan JCPOA-st ootab. See ei tähenda neid kõiki, sest osa sanktsioone on legitiimsed,» lausus ta. 

Iraan keeldus Euroopa Liidu juhitud läbirääkimistel kohtumast USA läbirääkija Rob Malleyga otse, mistõttu sõelusid EL-i saadikud kahe hotelli vahet, kus asjaosalised paiknesid.

Kõnelused jätkuvad kolmapäeval, kui Iraan kohtub taas lepingu teiste osapoolte – Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa, aga ka Euroopa Liidu esindajatega. 

Kõnelusi juhtiva EL-i diplomaadi Enrique Mora sõnul on kohtumised olnud konstruktiivsed ja tulemustele orienteeritud.