Myanmari vähemuste mässulised näevad kaoses võimalust isevalitsuseks

Copy
Meeleavaldajad Myanmari Kareni osariigis protestivad aprilli alguses riigipöörde vastu ning nõuavad föderaalset demokraatiat.
Meeleavaldajad Myanmari Kareni osariigis protestivad aprilli alguses riigipöörde vastu ning nõuavad föderaalset demokraatiat. Foto: Kareni Rahvusliku Liidu Doo Pla Ya piirkond / AFP / Scanpix

Myanmari riigipöördele järgnenud segadus on avanud ootamatu võimaluse eri vähemusrahvaste relvarühmitustele, kes ei poolda ei sõjaväehuntat ega kukutatud liidrit Aung San Suu Kyid, kuid võivad üheskoos seada ohtu armee võimu püsimise.

Riigis on kestnud kaos alates sellest, kui sõjavägi kukutas veebruaris, pärast kümmet aastat katsetusi demokraatiaga Suu Kyi. Demokratiseerimisprotsessi toetasid innukalt enamuses olevad birmalased, kui rahvusvähemuste jaoks oli Suu Kyi valitsus pigem vaenlane kui sõber.

Kuigi iga rahvakillu relvarühmitusel on omad nõudmised, jagavad nad kõik soovi, et Myanmari oleks föderaalne riik, mis tagaks neile vähemalt teatud ulatuses isevalitsuse.

Raamatu «Birma varjatud ajalugu» autori Thant Myint-U sõnul võib praegune liikumine pakkuda neile rühmitustele võimaluse nõuda föderalismi.

«Nende tegudel järgnevatel kuudel on ülisuur mõju endiselt väga muutlikule olukorrale,» ütles ajaloolane AFP-le. «Seitsmel kuni kaheksal kõige mõjukamal rahvuslikul relvarühmitusel on praegu suurem mõju Myanmari tulevikule kui kunagi varem alates iseseisvumisest.»

Tagasi üles