/nginx/o/2021/04/21/13738486t1h1d3d.jpg)
Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International kolmapäeval avaldatud raporti kohaselt hukati eelmisel aastal maailmas dokumenteeritult ühtekokku 483 inimest, mis on viimase aastakümne madalaim arv.
Amnesty: hukkamiste arv maailmas oli mullu aastakümne madalaim
Mullu viidi surmanuhtlusi täide 18 riigis, kuid neid oli 26 protsenti vähem kui 2019. aastal, mil hukati 657 inimest.
«Hukkamiste korraldamine pandeemia keskel rõhutab veelgi surmanuhtluse julmust. Pandeemia ajal jäid paljud surmamõistetud ilma isiklikust õigusabist,» ütles Amnesty peasekretär Agnès Callamard ja lisas, et need, kes tahtsid aidata, pidid enda tervise ohtu seadma.
Suurim hukkaja oli sarnaselt eelmistele aastatele Hiina. Surmanuhtluste täideviimine on Hiinas riiklik saladus, mistõttu sealseid hukkamisi ei ole saadud lisada üle maailma dokumenteeritud hukkamiste hulka. Amnesty hinnangul võidakse Hiinas hukata igal aastal tuhandeid inimesi.
Hiina järel on suurimad hukkajad Iraan, Egiptus, Saudi Araabia ja Iraak, kus viidi täide 88 protsenti kogu maailma hukkamistest.
Iraanis hukati 2020. aastal vähemalt 246 inimest, neist kolm olid teadaolevalt alla 18-aastased. Egiptuses kolmekordistus surmanuhtluste arv 32-lt 107-le. Iraagis oli dokumenteeritud hukkamisi vähemalt 45 ehk 50 protsenti vähem kui 2019. aastal. Saudi Araabias langes hukkamiste arv 85 protsenti 27-le.
USA presidendi Donald Trumpi administratsioon taasalustas föderaalseid hukkamisi 17 aastat kestnud pausi järel, kuue kuuga viidi täide 10 surmanuhtlust.
Eelmisel aastal hukati maailmas 16 naist.
Valdav osa maailma riikidest, 108, on lõpetanud surmanuhtluse.
2020. aastal mõisteti inimesi surma 54 riigis. 144 riiki aga ei vii surmanuhtlusi täide ning ka mõistetud surmanuhtluste arv vähenes 2019. aastaga võrreldes 36 protsenti.
2020. aasta lõpus oli maailma vanglates 28 567 surmamõistetut ehk umbes 2500 võrra rohkem kui aasta varem.