/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/05/20/13109970t1h0d64.jpg)
Kaitseuuringute keskuse teaduri Martin Hurda sõnul tuleb lääneriikidel võtta Venemaaga suheldes tugevaid positsioone, paljuski püütakse välissuhetes aga viisakalt pingeid maandada, kuid need sõnumid võivad lahjaks jääda.
Martin Hurt: Lääneriikide sõnumid võivad Venemaaga suheldes lahjaks jääda (5)
«Siin on erinevaid näiteid selle kohta, kuidas osad sõnumid on olnud tugevad ja teised mitte nii väga õnnestunud. Endiselt kasutatakse osades pealinnades Putiniga suheldes lääneeuroopalikku praktikat, et üritame pingeid maandada ja olla viisakad, aga see pigem tekitab riske, et Venemaa võtab seda just provokatsioonina,» rääkis Hurt kolmapäeval ETV uudistesaates «Aktuaalne kaamera».
Putin avaldas kolmapäeval peetud aastakõnes, et ei soovi kellegagi sildu põletada, kuid hoiatas, et Venemaal on oma punased jooned, mida ei tohiks ületada.
«Kui rääkida Venemaast, siis Venemaa ise vaatab ja hindab, kus need punased jooned parasjagu on ja ise langetab otsuseid selle kohta. Ega ta ise seda välja ei ütle, me peame aimama, kus need on. Meie enda jaoks, kui me räägime NATO seisukohast, siis punane joon on seal, kus NATO lõppeb ja algab – 30 liikmesriiki,» sõnas Hurt.
Ukraina piiril toimuva tegevuse osas ei pruugi Moskval Hurda sõnul detailset kava olla, kuid sõltub paljuski sellest, milline on lääne vastureaktsioon. «Kui vastureaktsioon on nõrk, ükskõikne ja ebalev, siis võib Moskva tõlgendada seda, et võib astuda veel paar sammu edasi ja vaadata, kus veriseks läheb.»
Sõjaline eskalatsioon ei ole Hurda hinnangul välistatud. «Ei ole välistatud, et Moskva vaatab, et väed on kohal, miks mitte kasutada seda võimalust, et jällegi territooriumeid vallutada, näiteks lahendada Krimmi veevarustusprobleem või tekitada veel soodsam olukord Donbassis.»