Euroopas oli ilm mullu erakordselt soe ja vihmane
Euroopas oli ilm eelmisel aastal erakordselt soe ja vihmane, rekordiliselt kõrgeid temperatuure mõõdeti ka Siberi põhjaosas, teatas Euroopa Liidu kliimaseireteenistus neljapäeval.
Euroopa keskmine temperatuur oli 2020. aastal pool kraadi kõrgem kui eelmisel kõige soojemal aastal, näitavad Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S) andmed.
See tähendab, et Euroopa oli üle 2 kraadi soojem kui maailm enne fossiilkütuste põletamisest tingitud süsinikuheite toimet, ületades tunduvalt Pariisi kliimaleppes ette nähtud piiri.
2015. aasta Pariisi kliimaleppes lubavad ligi 200 riiki piirata maakera temperatuuri tõusu 2, kuid võimalusel 1,5 kraadiga 19. sajandi keskpaiga tasemest.
Maakera keskmine pinnatemperatuur on tõusnud 1,2 C üle tööstuseelse taseme, seisab C3S-i raportis.
Alates 2015. aastast on kuus aastat olnud mõõdetud aastate palavaimad, viimasest 21 aastast on rekordaastaid 20, mis on ilmseks tunnistuseks maakera soojenemisest.
«Kolme, viie, kümne aasta trend on ühemõtteline,» ütles Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMRWF) direktor Jean-Noël Thépaut.
«See on suur pilt. Tuleb tegutseda.»
Praeguse suuna jätkudes võib suur osa maakera troopilistest aladest muutuda sajandi keskpaigaks elamiskõlbmatuks, meretaseme tõus sunnib ümber asuma kümneid, aga võibolla ka sadu miljoneid inimesi, hoiatavad teadlased.
«Maakera temperatuure vaadates on viimastel 10-15 aastal näha kiirenemist, sama kehtib meretaseme kohta,» ütles Thépaut.
2020. aasta sügis ja talv olid Euroopas keskmisest soojemad, aga ka märjemad, eriti mandri kesk- ja põhjaosas.
Päevane sademete hulk purustas rekordid Suurbritannias, Loode-Prantsusmaal ja Alpide lõunaosas. Lääne-Euroopas tõusid jõed üle kallaste, põhjustades laastavaid üleujutusi.
Mujal maailmas kasvas aga põlengute hulk ja ulatus.
«Üks piirkond tõuseb iseäranis esile,» ütles raporti juhtautor, C3S-i teadlane Freja Vamborg.
Arktikas oli erakordne aasta, sõnas ta.
2020. aasta oli Arktikas kõigi aegade mõõtmistulemustes palavuselt teisel kohal, pinnatemperatuur ületas 1981.-2010. aasta keskmise 2,2 kraadiga ja oli ligi 3 kraadi tööstuseelsest tasemest kõrgem.
Siberi põhjaosas oli eelmine aasta aga 6kraadi kõrgem kui 20. sajandi lõpu keskmine. Kuiv ja palav ilm tõi kaasa erakordselt ulatuslikud metsatulekahud.
Põhja-Jäämere merejää oli enamiku suvest ja sügisest rekordilisel õhuke.
«See on Siberi Arktika osa kaugelt kõige soojem aasta,» ütles Vamborg.
Peamiste kasvuhoonegaaside süsinikdioksiidi (CO2) ja metaani (CH4) kontsentratsioon atmosfääris tõusis poole protsendi võrra kõigi aegade kõrgeimale tasemele.
Nüüdseks on CO2 kogus atmosfääris tõusnud 50 protsenti tööstuseelse tasemega võrreldes.