Tšehhi valitsus teatas neljapäeval, et kehtestab üha eskaleeruva diplomaatilise tüli raames Venemaa saatkonna töötajate arvule lae, mis tähendab kümnete personaliliikmete lahkumist järgmise kuu lõpuks.
Tšehhi kavatseb kärpida Vene diplomaatide arvu
Välisminister Jakub Kulhaneki sõnul on Venemaal mai lõpuni aega kärpida oma saatkonna töötajate arvu samale tasemele Tšehhi saatkonnaga Moskvas.
Prahal on praegu Venemaa saatkonnas 24 töötajat, Venemaal on Prahas seevastu töötajaid 94.
Varem sel nädalal saatsid pooled vastastikku välja kümneid diplomaate seoses Praha süüdistustega, et Venemaa luurajad korraldasid 2014. aastal Tšehhi pinnal kaks inimohvrit nõudnud plahvatuse.
«Vastavalt (diplomaatiliste suhete) Viini konventsiooni artiklile 11, piirame Vene saatkonna personali arvukust Prahas meie Moskva-saatkonna töötajate tegeliku arvuga,» ütles Kulhanek ajakirjanikele.
Kolmapäeval oli ta esitanud Moskvale ultimaatumi lubada vastusammuna välja saadetud kahekümnel Tšehhi diplomaadil neljapäeva keskpäevaks tööle naasta, märkides, et nad ei ole teinud midagi valesti.
«Venemaa reaktsioon oli absoluutselt ebaproportsionaalne, diplomaadid ei teinud midagi valesti,» lausus Kulhanek neljapäeval, juhtides tähelepanu, et Praha oli varem seoses spionaažikahtlusega välja saatnud üksnes 18 Vene diplomaati.
1961. aasta Viini konventsioon ütleb, et kui kahe riigi vahel ei ole saatkondade suuruse osas kokku lepitud, võib vastuvõttev pool lubada välismissiooni «piirides, mida ta peab mõistlikuks ja normaalseks».
Kulhanek ütles, et Praha on valmis tulevikus Venemaaga lahenduse üle läbi rääkima.
Praha süüdistas laupäeval Vene välisluureteenistusi seotuses 2014. aastal toime pandud laskemoonalao plahvatusega riigi idaosas Vrbetice küla lähistel, milles hukkus kaks Tšehhi kodanikku.
Politsei otsib seoses selle, aga ka teise samal aastal korraldatud plahvatusega taga kaht inimest.
Suurbritannia andmeil on tegemist samade meestega, keda kahtustatakse endise Vene topeltagendi Sergei Skripali tapmise katses 2018. aastal Salisburys.
Mõne meediaväljaande andmeil oli laskemoon mõeldud saatmiseks Ukrainasse.
Plahvatused leidsid aset samal aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare ja Ida-Ukrainas puhkes konflikt valitsuse ja Kremli-meelsete separatistide vahel.