Ajupestud sõjaväele demokraatlikus Myanmaris kohta pole

Meeleavaldaja väljendab Mandalays toetust Rahvusliku Ühtsuse Valitsusele (NUG), mille moodustasid riigipöörde vastased protestijad ja rahvusvähemuste esindajad. Foto: STRINGER/EPA/Scanpix

Myanmari riigipöörde vastased organiseerusid eelmise nädala lõpus ühtseks organisatsiooniks, mida nad ise nimetavad valitsuseks, et eemaldada riigitüüri juurest pikalt justkui paralleelmaailmas tegutsenud armee. Eri rahvarühmade võitlejad eesotsas Katšini iseseisvusarmeega alustasid mitmel rindel lahinguid.

«Elu on kardinaalselt teistsugune kui enne sõjaväepööret. Väljas saab liikuda, kuid peab olema palju ettevaatlikum,» kommenteeris Postimehele olukorda Myanmari aktivist, kes julgeolekukaalutlustel ei soovi oma nime avaldada.

Tema sõnul kiusavad sõjaväelased, keda kohalikud nimetavad terroristideks, taga tsiviilelanikke. «Terroristid on tänavatel, nad vaatavad inimeste telefone läbi ja nõuavad neilt mitte millegi eest raha. Ma olen äärmiselt valvas ja seetõttu olen läbiotsimistest pääsenud,» ütles aktivist.

Aktivisti sõnul on Myanmari demokraatiameelsete loodud Rahvusliku Ühtsuse Valitsusel (NUG) plaan võtta osariigi kaupa kontroll sõjaväelt tagasi.

Myanmari armee ehk Tatmadaw on alates riigi iseseisvumisest 1948. aastal sõdinud kommunistidega, rahvuslike vabadusliikumistega ja demokraatiameelsetega. Sõjaväe peamine sihtmärk on ligi sajandi vältel olnud enamasti sisevaenlased, nende leidmine ja hävitamine on olnud institutsiooni keskne roll.