Tuhanded armeenlased mälestasid Jerevanis Osmanite veretöö ohvreid
Tuhanded armeenlased marssisid reedel läbi Jerevani, et mälestada Esimese maailmasõja aegset Osmani vägede veretööd nende suguvendade kallal, mida USA president Joe Biden kavatseb väidetavalt tunnistada genotsiidiks.
Iga-aastane tõrvikurongkäik peeti tapatalgute 106. aastapäeva eelõhtul. Armeenlaste sõnul mõrvati aastatel 1915-1918 kuni 1,5 miljonit nende rahvuskaaslast.
Armeenlased on pikka aega püüdnud saavutada massitapmiste tunnistamist rahvusvaheliselt genotsiidiks. Soovi toetavad mitmed riigid, kuid sellele on raevukalt vastu Türgi.
Reede õhtul marssis umbes 10 000 inimest tõrvikutega Jerevani Vabaduse väljakult mäetipus asuva genotsiidimemoriaalini, lauldes patriootlikke laule ja tagudes trumme.
Rongkäiku juhtinud rahvusliku Dašnaktsutjuni partei aktivistid põletasid Türgi ja Aserbaidžaani lippe.
USA meedia on teatanud, et Biden, kes pidas reedel telefonivestluse oma Türgi ametivenna Recep Tayyip Erdoğaniga, kavatseb genotsiidiavalduse teha laupäeval.
See võib taas pingestada kahe NATO-liitlase mitte just pilvituid suhteid.
«Kui Biden tunnistaks genotsiidi, oleks see meie rahvale tohutu moraalne toetus,» ütles marsil osalenud 46-aastane töötu Hasmik Martirosjan.
«Ma loodan, et ka teised riigid leiavad siis vaprust järgida selle suure maa eeskuju.»
Türgi eitab, et massitapmiste näol oli tegemist genotsiidiga, väites, et 300 000 kuni 500 000 armeenlast ja vähemalt samapalju türklasi hukkus tsiviiltülis, kui armeenlased tõusid üles Osmanitest valitsejate vastu ja asusid sissetungivate Vene vägede poolele.
Jerevan on juba ammu nõudnud Ankaralt rahalist hüvitist ja veresauna ohvrite järeltulijate omandiõiguste taastamist.
Mullu toetas Türgi oma naabrit ja liitlast Aserbaidžaani sõjas Armeeniaga vaidlusaluse Mägi-Karabahhi piirkonna üle.
Ankara relvatarned aitasid Aserbaidžaani sõjaväe kuuenädalases sõjas otsustava võiduni ning Venemaa vahendatd vaherahuga pidi Jerevan loovutama Bakuule alasid, mida see oli aastakümneid kontrollinud.