/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/04/26/13746534t1h402f.jpg)
Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi SIPRI andmetel kasvasid sõjalised kulutused möödunud aastal maailmas 2,6 protsenti võrreldes aasta varasemaga.
SIPRI hinnangul ei mõjutanud koroonapandeemia sõjalisi kulutusi
Kõige suuremad panustajad on endiselt USA ja Hiina, kelle kulutused moodustavad endiselt üle poole kogu maailma sõjalistest kulutustest.
Sõjalised kulutused suurenesid hoolimata asjaolust, et kroonpandeemia põhjustas enamikus riikides selge majanduselanguse.
Maailmamajanduse kahanemisel tõusis sõjaliste kulutuste keskmine osakaal maailma sisemajanduse koguproduktis 2,2 protsendilt 2,4 protsendile, millist kasvu pole olnud alates 2009. aasta finantskriisist. SIPRI statistika näitab aga, et vastav osakaal ülemaailmsest SKP-st oli 2011. aastal täpselt sama (2,4 protsenti), kui eelmisel aastal.
SIPRI uurija Diego Lopes da Silva sõnul võib üsna kindlalt öelda, et koroonapandeemial ei olnud vähemalt pandeemia esimesel aastal märkimisväärset mõju ülemaailmsetele sõjalistele kulutustele.
Eelmisel aastal kajastus majanduse kokkutõmbumine ja sõjaliste kulutuste suurenemine ka sõjalises liidus NATO, kus 12 liikmesriiki on nüüdseks saavutanud eesmärgi suurendada sõjaliste kulutuste osakaalu kahe protsendini SKP-st.
USA ja Hiina järel on maailmas sõjatehnika hankimise esiviisikus India, Venemaa ja Suurbritannia.
Uurija Alexandra Marksteineri sõnul on USA sõjaliste kulutuste suurenemine viimastel aastatel seletatav muu hulgas tugevate investeeringutega teadus- ja arendustegevusse, raha on suunatud samuti seadmete soetamisse ja tuumaarsenali uuendamisse.
Hiinas on sõjaliste kulutuste kasv jätkunud juba rekordilised 26 aasta, kuid USA edumaa saavutamine pole veel silmapiiril. Kümne aasta jooksul on Hiina sõjalised kulutused hinnanguliselt kasvanud ligi 80 protsenti.
SIPRI hinnangul on Hiina sõjalised kulutused praegu umbes kolmandik Ühendriikide kulutustest. Erinevalt enamikust teistest riikidest kasvas Hiina koroonapandeemia üle elanud majandus ka eelmisel aastal.
Venemaa osas tõi SIPRI välja, et kuigi riigi sõjalised kulutused kasvasid alates 2019. aastast järsult, olid need eelmisel aastal siiski peaaegu seitse protsenti väiksemad eelarves ettenähtust.