VÄLISPANORAAM ⟩ Miks sai Superliigast poliitiline küsimus?

Superliiga vastu protesteerivad Manchester City toetajad hoidmas plakatit, kus on kirjas: «Fännid, jalgpall, omanikud. Selles järjekorras» Foto: CARL RECINE/AFP/Scanpix

Jalgpalli Euroopa Superliiga idee ja Euroopa jalgpallimudeli lammutamise hirm kutsus möödunud nädalal esile erakordselt vihase vastureaktsiooni, seda isegi kõige kõrgemal poliitilisel tasandil.

Euroopa Superliiga ümber toimuvat avas sel korral «Välispanoraami» stuudios Soccerneti ajakirjanik Ott Järvela. «Välispanoraami» saatejuht on Martin Kutti.

12 Euroopa suurklubi teatasid 18. aprillil Euroopa Superliiga loomisest. Superliigat nähti praeguse UEFA Meistrite Liiga asendusena, kus 15 Euroopa rikkaimal klubil oleks tagatud kindel koht ja vaid viis meeskonda kvalifitseeruks sportlike tulemuste alustel. Sedavõrd karm jalgpalli aluspõhimõtete kangutamine ajas fännide kõrval vihale ka mängijad ja isegi poliitikud.

Vaata artiklile lisatud "Välispanoraami" saatevideost, kelle ristis Järvela jalgpalli kurjuse teljeks ning millist rolli mängis Superliiga idee juures pandeemia. Järvela esitab saates ka huvitava arutluskäigu, miks ei saa võrrelda Ameerikas edukalt tegutsevaid superliigasid Euroopa spordi olukorraga.

Soovi korral saad saadet ka kuulata.