Jaapani ja Venemaa vaidlus Põhjaterritooriumide (Kuriilide) üle on nende suhete kõige keerulisem küsimus ja Tokyo kavatseb jätkata selle lahendamist läbirääkimistel Moskvaga, et saavutada rahulepingu sõlmimine, seisab Jaapani igaaastases välispoliitika ülevaates.
Tokyo soovib endiselt rahulepingut Venemaaga (1)
«Peamine Vene-Jaapani suhetes lahendamist ootav küsimus on endiselt Põhjaterritooriumid,» seisab teisipäeval üllitatud Jaapani välisministeeriumi dokumendis.
Tokyo osutab, et suvereniteet nende saarte üle kuulub Jaapanile.
Ülevaate kohaselt peab Jaapani valitsus sellest lähtudes Venemaaga aktiivselt kõnelusi, järgides põhisuunda selle küsimuse lahendamiseks – nelja saare tagastamist ja rahulepingu sõlmimist.
Ülevaates märgitakse, et strateegiline olukord India-Vaikse ookeani piirkonnas muutub jätkuvalt, kuid Jaapani jaoks on muutumatult tähtsaim suhted Venemaaga.
Lisaks Põhjaterritooriumide ja rahuleppe teema lahendamisele tahaks Tokyo luua Moskvaga partnerluse, ja süvendada suhteid seni hõlmamata valdkonnis, arendada poliitilist, majandus- ja humanitaarvahetust.
Jaapan nõudleb 1855. aasta kaubandus- ja piirilepingule viidates Kuriilide nelja lõunapoolset saart, milleks on Iturup, Kunashir, Shikotan ja Habomai. Moskva peab Lõuna-Kuriile Teise maailmasõja tagajärjel Nõukogude Liidule ja selle õigusjärglasena Venemaale kuuluvaiks.
Sõjaseisukorra lõpetanud 1956. aasta Nõukogude Liidu-Jaapani deklaratsiooni kohaselt soostus Nõukogude Liit tagastama pärast rahulepingu sõlmimist Shikotani ja Habomai, kuid leping on seni sõlmimata.
Venemaa on viimastel aastatel Kuriili saari hoogsalt militariseerinud, paigutades sinna moodsaid relvi, näiteks rannaraketikomplekse Bal ja Bastion, tanke T-72B3, hävitajaid Su-35, sinna rajatakse ka Vaikse ookeani laevastiku baasi ning laiendatakse muud sõjalist taristut.