VÄLISMAA KOROONAPÄEVIK ⟩ Viiruseohvrid nõuavad Austrialt kahjutasu, Läti tõrjub venekeelset vaktsiiniinfot (2)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
30. aprill 2021, 15:53
Hoolimata Läti tervishoiuministri Daniels Pavļutsi soovist valmistada vaktsineerimist puudutavad teabematerjalid ette ka vene keeles, leidis valitsus, et seesugune keelereeglitega vastuolus samm pole kohane. Kümmekond hagejat nõuab aga Austrialt suurt kompensatsiooni, kuna riik venitas mullu viirusepesaks muutunud suusakuurortide sulgemisega.
President Emmanuel Macroni plaani kohaselt asub Prantsusmaa koroonaviiruse vastaseid piiranguid leevendama neljas etapis.
Tulevast nädalast naasevad koolipinki põhikooliõpilased ning kehtivuse kaotab keeld mitte reisida kodust kaugemale kui 10 kilomeetrit.
Alates 19. maist nihkub õhtuse liikumiskeelu algus praeguselt kella 19-lt kella 21-le. Avatakse kõik poed, kinod ja muuseumid ning lubatakse einestamine kohvikute ja restoranide väliterrassil.
Viimane kord, kui Sieglinde Schopf kallistas Hannest, oma abikaasat peaaegu poole sajandi vältel, oli siis, kui mees suundus mullu märtsis rongile, et sõita Austria Tirooli provintsi suusatama. Mõni nädal hiljem suri 72-aastane mees koroonaviiruse tagajärjel.
«Kogu mu maailm varises kildudeks,» lausus Schopf, kes oli veennud abikaasat sõitma Ischglisse, millest sai peagi üks Euroopa koroonaviiruse tulipunkt. «Ma ei suuda endale andestada, sest lõpuks saatsin mina ta surma.»
Nüüd on Schopf üks kümnest hagejast Austriast ja Saksamaalt, kes nõuab kompensatsiooni, kuna nende väitel ei reageerinud Austria võimud piisavalt kiiresti viirusepuhangutele suusakuurortides. Ettevalmistamisele on ka Belgia, Hollandi, Ühendkuningriigi ja Šveitsi kodanike kaebused.
Läti valitsus otsustas eile mitte valmistada vaktsiiniinfot puudutavaid materjale vene keeles. Otsus oleks nõudnud erandi tegemist seadustesse, mille kohaselt jagab valitsus teavet vaid läti keeles, kui selleks pole just erakordset vajadust.