WikiLeaks: Assange'i vangistus kisub ÜK ajakirjandusvabadust alla

Poster Julian Assange'i toetuseks. Foto: Tayfun Salci/ZUMAPRESS.com

WikiLeaksi rajaja Julian Assange'i jätkuv vangishoidmine, kisub Suurbritannia ajakirjandusvabadust alla, leidis WikiLeaksi peatoimetaja Kristinn Hrafnsson reedel.

Jaanuaris keeldus Londoni kohtunik Assange'i USA-le välja andmast, kuid keeldus teda ka kautsjoni vastu vabastamast.

«Asjaolu, et Julian on endiselt vangis, õõnestab tõsiselt Ühendkuningriigi taotlust olla ajakirjandusvabaduse kaitsja kogu maailmas,» ütles Hrafnsson ajakirjanikele.

49-aastane austraallane Assange on USA-s silmitsi 18 kriminaalsüüdistusega, mis on seotud WikiLeaksi andmelekkega 2010. aastal, millega avalikustati 500 000 Afganistani ja Iraagi sõjamissioone puudutavat salastatud faili.

Süüdistuse järgi aitas Assange luureanalüütik Chelsea Manningul salajasi dokumente varastada ning avaldas need seejärel internetis.

Süüdimõistmise korral võib Assange'i oodata kuni 175-aastane vanglakaristus, kuid tema kaitsjad peavad süüdistusi poliitiliselt motiveerituiks.

Assange'i toetajad kavatsevad olukorrale tähelepanu tõmmata pühapäeval, kui möödub kaks aastat tema viimisest Londoni Belmarshi vanglasse ning esmaspäeval seoses ülemaailmse ajakirjandusvabaduse päevaga.

Hrafnsson ja Jennifer Robinson Assange'i advokaatide meeskonnast on kutsunud USA uue presidendi Joe Bideni administratsiooni üles Assange'i vastu suunatud süüdistusi tagasi võtma. Samuti kutsusid nad Austraalia valitsust Assange'i kaitseks välja astuma.