:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
/nginx/o/2021/05/04/13760573t1h0c6e.jpg)
Ameerika Ühendriikide presidendil Joe Bidenil täitus möödunud nädalal sada päeva presidendina. «Välispanoraam» heitis pilgu Bideni senistele tegemistele eri valdkondades alates koroonakriisist kuni relvavägivalla vähendamiseni.
Stuudios selgitas olukorda ajakirjanik Merili Arjakas, «Välispanoraami» saatejuht on Martin Kutti.
Võrdluses eelmise presidendi Donald Trumpiga on Bideni toetusnumbrid kõrgemad, jäädes küsitluste kohaselt 53–54 protsendi vahele. Toetus on olnud stabiilne alates ajast, mil ta 20. jaanuaril ametisse astus. Arjakas märkis, et ajaloolises võrdluses on see võrdlemisi madal näitaja, mille taga võib näha ühiskonna polariseerumist.
«Vaated on kinnistunud parteiliste eelistuste järgi. Kui me vaatame ajalugu, siis Kennedy ja Eisenhower olid ametisse astudes ligi 70-protsendilise toetusega,» märkis Arjakas. Ta lisas, et kui just ei juhtu midagi erakordset või aset ei leia sellise skaalaga sündmust, nagu oli 9/11, võib eeldada, et Bideni toetusnumbrid jäävad küllaltki stabiilseks. Põhjuseks just see, et kui demokraatide seas on Bideni toetus juba praegu üle 90 protsendi, siis vabariiklaste seas vaevu üle 10 protsendi.
Biden lubas ametisse astudes alandada temperatuuri polariseerunud ühiskonnas. Arjakas leidis, et mõneti on temperatuur ka alanenud. «Piisas juba Trumpi lahkumisest riigitüüri juurest, et kõige suuremad pinged maha võtta. Me ei pea enam kõige suurematest lehtedest lugema arvamusartikleid, mis spekuleerivad kodusõja võimalusega,» tõi ta muutuse välja, kuid rõhutas, et polariseerumise kadumist ei ole praegu märgata, kuna inimeste identiteet paistab olevat aina enam seotud poliitilise identiteediga.
Bideni esimese 100 päeva tegevuse hindamisel on arusaadavalt tähelepanu olnud koroonakriisist väljumisel. Lisaks majanduslikele aspektidele ja hiiglaslikule päästeplaanile (loe ja vaata täpsemalt SIIT) tõi Arjakas välja mõned peamised edu võtmed.
Esiteks nimetas ta vaktsineerimist. Ametisse astudes lubas Biden, et tema esimese 100 päeva jooksul tehakse 100 miljonit vaktsiinisüsti.
/nginx/o/2021/05/04/13760591t1ha012.jpg)
Seda nimetas Arjakas pigem mugavaks lubaduseks, sest juba Trumpi ametiaja viimastel päevadel saavutatud tempo lubas arvata, et see saavutatakse. Tema hinnangul oli visuaalselt ja retooriliselt tegu mõjusa lubadusega, mis näis inimestele suure eesmärgina, kuid mis ei olnud administratsiooni jaoks sedavõrd suur proovikivi. Praeguseks ongi tehtud juba üle 200 miljoni vaktsiinisüsti ja vaktsineeritud on üle poole täisealisest elanikkonnast.
«Vaktsineerimine on hakanud jõudma platoole. Küsimus ei ole enam, kuidas vaktsiine inimestele anda, vaid kuidas saada inimesed vaktsineerima,» ütles Arjakas.
Teiste oluliste sammudena tõi ta välja USA taasliitumise Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO), osariikide enda piirangud ja ka selle, et kindlustati eelmise administratsiooni koroonajuhi Anthony Fauci jätkamine, millega loodi teatav stabiilsus.
Rassism ja relvad
Bideni esimesest sajast päevast ja lubaduste täitmisest ülevaate teinud uudisteagentuur AP märkis, et kuigi president andis lubadusi võrdsuse saavutamiseks, on ta selles valdkonnas seni vähe ära teinud. George Floydi tapmise ja sellele järgnenud rahutuste valguses oodatakse eriti samme rassilise võrdsuse küsimustes.
/nginx/o/2021/05/04/13760594t1h7cf2.jpg)
Arjakas nimetas seda Bideni jaoks keeruliseks probleemiks, mille kohta ta on andnud suuri lubadusi. Neid lubadusi on täidetud osaliselt. Näiteks märkis ta Bideni 1,9 triljoni dollari suurust abipaketti, mis sisaldas väljamakseid vähemusgruppidele. «See on asi, mida ta saab teha. See on eelarveküsimus, mida on hetkel võimalik senatis vastu võtta.»
Selliste probleemidega tegelemisel muudabki olukorra keeruliseks olukord senatis, kus kohad on jagunenud 50-50, aga kus asepresident Kamala Harris saab võrdsete häälte korral lõpliku sõna öelda. Samas on USA süsteemis palju piiranguid, näiteks filibuster.
«See tähendab tegelikult seda, et kui tahad senatis praegu midagi vastu võtta, mis ei ole eelarveküsimus, on väga tõenäoliselt selleks vaja 60 häält ehk kümmet vabariiklast, keda neil lihtsalt ei ole,» ütles ta. See ongi viinud olukorrani, kus näiteks George Floydi nime kandev politseireformi eelnõu on esindajatekoja läbinud, kuid senatis takerdunud.
Nii on Biden võtnud ka näiteks relvaseaduse kohta vastu täidesaatvaid akte, mille puhul on oht, et järgmine president saaks need ühe allkirjaga prügikasti saata. Relvaküsimuse puhul valitsevadki samasugused erimeelsused.
Relvaprobleem kerkib aga teravalt päevakorda iga suurema massitulistamise järel. Arjakas tõi välja, et koroonakriis on olukorda hullemaks muutnud ka üldisemas plaanis, sest vägivald on USAs kriisi ajal sagenenud. Näiteks massitulistamisi ehk rohkem kui nelja inimese surma või vigastada saamisega lõppenud juhtumeid leidis eelmisel aastal aset kaks korda rohkem kui aasta varem.
/nginx/o/2021/05/04/13760607t1hc34c.jpg)
Suuremaks teemaks on relvadega seonduv saanud ka seetõttu, et USA ülemkohtu koosseisus on enamuses konservatiivid. Arjakas märkis, et seetõttu tahavad relvaaktivistid saada rohkem kaasuseid ülemkohtusse, et seal langetataks otsuseid põhiseaduse teise paranduse tõlgendamise osas. 18. sajandist pärit teist parandust on juba grammatilise sõnastuse tõttu võimalik väga erinevalt tõlgendada.
Arjakas märgib, et osariigiti võib näha väga erinevaid lähenemisi. Kui mõned demokraatide osariigid tahavad aina rangemaid piiranguid, siis vabariiklaste kontrollitud osariigid on vastupidisel seisukohal. «Ei ole ühtset, föderaalset lähenemist, sest nagu öeldud, senatis on blokk ees,» märkis ta.
Tema hinnangul püüab Biden ilmselt küll teemaga edasi liikuda, kuid tegu on poliitiliselt laetud teemaga, mille puhul on edasi liikuda keeruline. Suurt rolli mängibki kohus, kuna seal langetatud otsuseid peavad täitma ka osariigid.
Pinged Venemaaga
Lisaks sisepoliitilistele küsimustele tulid saates teemaks ka rahvusvahelised suhted. Eesti seisukohast on oluline vaadata ka Bideni administratsiooni tegevust suhetes Venemaaga. Arjakas nõustus, et olukord on viimaste aastate pingelisim.
Tema hinnangul on Bideni administratsioon leidnud, et viimastel aastatel on Vladimir Putini režiimi suhtes oldud liiga leebe. «Osalt on see ka kivi nende enda kapsaaeda, sest enne Trumpi oli Barack Obama. Biden oli tema asepresident ja paljud inimesed, kes on Bideni meeskonnas, töötasid ka Obama ajal valitsuse heaks,» ütles ta.
«Meil on hästi huvitav olukord, kus üle pika aja astub ametisse uus president, kes ei tule suhtumisega, et peaks Venemaaga hakkama lepitust otsima,» märkis Arjakas. Tema hinnangul ei saa Bideni administratsiooni aga pidada konflikti otsivaks, pigem aetakse mitme sõnumi poliitikat.
/nginx/o/2021/05/04/13760620t1hb5d9.jpg)
«Ühest küljest öeldakse väga selgelt, et Putin on tapja ja toetatakse väga tugevalt Ukrainat. Teisest küljest ütleb Biden, et me teeme hea meelega Venemaaga koostööd nendes küsimustes, kus me saame,» märkis ta, tuues välja relvastuskontrolli ja kliimaga seonduva ning ka Bideni ettepaneku Putiniga tippkohtumise korraldamiseks.
Samuti paistis mitme sõnumi poliitika välja sanktsioonide kehtestamise puhul, kus hoiduti nende inimeste karistamisest, kelle kaudu oleks Aleksei Navalnõi tiimi hinnangul tõsiselt võimalik Venemaad mõjutada. Samuti olla Biden enne Putiniga ühendust võtnud ja palunud tal mitte olukorda eskaleerida.