Colombias on viis päeva kestnud meeleavaldustel maksureformi vastu hukkunud vähemalt 19 inimest ja üle 800 saanud vigastada, teatasid esmaspäeval võimud.
Colombia rahutustes on hukkunud vähemalt 19 inimest
Õigusvahemehe büroo teatel on 28. aprillil alguse saanud vägivallas hukkunud 16 tsiviilisikut ja üks politseinik. Vigastada on saanud 846 inimest, nende seas 306 tsiviilisikut.
Võimud on kinni pidanud 431 inimest ja valitsus on rahutustest enim mõjutatud linnadesse saatnud sõjaväe.
Osa vabaühendusi süüdistavad politseid tsiviilelanike tulistamises. Ühtlasi uuritakse mitmeid politseivägivalla süüdistusi.
Kaitseminister Diego Molano väitel on vägivalla taga vasakäärmusliku rühmituse Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC) dissidendid ja Rahvusliku Vabastusarmee (ELN) sissid.
FARC sõlmis 2016. aastal valitsusega rahuleppe, mis tegi lõpu üle poole sajandi kestnud konfliktile. ELN jäi seejärel viimaseks riigis tegutsevaks sissirühmituseks.
President Ivan Duque'i valitsus on rahutuste tõttu otsustanud maksureformi ettepanekust loobuda.
Sellest hoolimata jätkasid kümned inimesed esmaspäeval pealinnas Bogotas protestimist ja teede tõkestamist.
Maksureformi on kritiseeritud keskklassi karistamise eest keset koroonaviiruse pandeemia põhjustatud majanduskriisi.
Valitsus tegi reformiettepaneku 15. aprillil, et rahastada riigi kulutusi.
Reformi eesmärk oli tuua riigikassasse aastatel 2022-2031 majanduse taaskäivitamiseks 6,3 miljardit dollarit.
Colombia majandus on Ladina-Ameerikas suuruselt neljas, kuid koroonaviiruse pandeemia tõttu kahanes see mullu 6,8 protsenti.
Töötus on tõusnud 16,8 protsendini, samas kui 42,5 protsenti riigi 50 miljonist elanikust elavad nüüd allpool vaesuspiiri.
Suurem osa meeleavaldusi algasid rahumeelselt, kuid paisusid üle kokkupõrgeteks demonstrantide ja jõuorganite vahel.
Duque ütles pühapäeval, et esitab uue ettepaneku, kust on kõrvaldatud kõige vastuolulisemad punktid, sealhulgas käibemaksu tõus.