Homme möödub 200 aastat sellest, kui pagendatud Napoleon Bonaparte suri tuulisel Saint Helena saarel Atlandi ookeani lõunaosas, kuid endiselt ümbritsevad tema saatust vandenõuteooriad, mis hakkasid ringlema kohe endise keisri lahkumise järel. Kas ta võis hauda viia arseen või hoopis klistiir?

Ametlik seisukoht, mida toetab ka Napoleoni brittidest vangistajate tehtud lahkamine, on, et ta suri 1821. aasta 5. mail 51-aastaselt maovähki.

Kuid isegi juba siis ning seda mitte ainult Prantsusmaal, olid paljud skeptilised selle seisukoha paikapidavuses, mistõttu tekkis hulk värvikaid vandenõuteooriaid.

Prantsusmaa vandenõuteoreetikute seas on kõige laiemalt kanda kinnitanud veendumus, et Napoleoni mürgitasid tasapisi kas britid või tema usaldusalune krahv Charles de Montholon, kes väidetavalt oli keisri naasmisele vastu olnud Prantsuse rojalistide palgal.

Kommentaarid
Copy