:format(webp)/nginx/o/2021/05/05/13761940t1h9ec7.jpg)
Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid on kasutanud pandeemia ajal illegaalseid võtteid, et saata piirilt tagasi vähemalt 40 000 asüülitaotlejat ning on niiviisi seotud vähemalt 2000 inimesi surmajuhtumiga, leidis The Guardiani uurimus.
Tõrjutud põgenike seas on olnud tuhandeid sõja eest põgenevaid lapsi. Neid on kinnipidamisel nii rünnatud, jõhkralt koheldud kui ka minema viidud.
Guardiani analüüs põhineb ÜRO agentuuride raportitel ning valitsusväliste organisatsioonide andmebaasidel, mis koguvad intsidentide kohta infot. Heategevusorganisatsioonide sõnul on Covid-19 vallapääsemise ajal tõrjemeetodite kasutamine sagenenud ning need on muutunud jõulisemaks.
ELi pettustevastane agentuur OLAF on algatanud uurimise Frontexi tegevuse kohta süüdistuste tõttu, et agentuuri töötajad on asüülitaotlejaid ahistanud, väärkohelnud ning teinud ebaseaduslikke operatsioone, et takistada neid ELi piiridele jõudmast.
ÜROga seotud keskuse Migratsiooni rahvusvahelise organisatsiooni andmetel saabus maismaa ja mereteede kaudu Euroopasse eelmisel aastal ligi 100 000 immigranti. Aasta varem oli siia jõudnud 130 000 inimest ning 2017. aastal 190 000.
Hoolimata migratsioonivoolu vähenemisest on eelmise aasta jooksul süvendanud põgenikevastast tegevust Itaalia, Malta, Kreeka, Horvaatia ja Hispaania. Need riigid on maksnud ELi-välistele riikidele ja värvanud eraaluseid, et kinni pidada merehädas paate ning tõrjuda inimesed tagasi kinnipidamiskeskustesse. On korduvaid raporteid, et inimesi pekstakse, röövitakse, kästakse piiril lahti rõivastuda või jäetakse nad merele.
Taani põgenikenõukogu on pandeemia algusest saati tuvastanud ligi 18 000 juhtu, mil Horvaatia on põgenikke Bosniasse tagasi saatnud. Viimase pooleteise aasta jooksul on The Guardian kogunud tunnistusi migrantidelt, kes väidavad, et Horvaatia politsei on neid piitsutanud, röövinud, seksuaalselt väärkohelnud ja sundinud alasti võtma.
Eile avaldatud Piirivägivalla seiramise võrgustiku (BVMN) iga-aastase raporti järgi hõlmasid ligi 90 protsenti Horvaatiast kogutud tunnistused väärkohtlemist ja ülemäärast jõu kasutust, mis oli 10 protsenti enam kui 2019. aastal.
«Vaatamata Euroopa Komisjoni suhtlemisele Horvaatia võimudega viimastel kuudel, ei näe me mingit progressi, ei raportite uurimisel ega sõltumatu piiriseire mehhanismide arendamisel,» heitis DRC Bosnia juht Nicola Bay ette.
2020. aasta jaanuaris on Kreeka piiridelt tõrjunud umbes 6230 asüülitaotlejat, leidis BVMN. Raporti järgi tuvastati 89 protsendil juhtudest ülemäärast jõu kasutust. «See hoiatav arv näitab, et jõu kasutus väärkohtlevalt ning seega ebaseaduslikult on muutunud tavaliseks,» märgiti raportis.
Nad tõid välja eriti julmad näited politseivägivallast 2020. aastal. Need olid pikaajalised peksmised, mille ohvrid olid tihti alasti; veega uputamine; naiste ja laste väärkohtlemine ning metallitorude kasutamine vigastuste tekitamiseks.
Tunnistustes kirjeldasid ohvrid, kuidas nende käed seoti kongitrellide külge ning enne peksu pandi pähe kiivrid, et ei tekiks nähtavaid marrastusi.
Kreeka riigi vastu esitati aprillis hagi Euroopa inimõiguste kohtus, mis süüdistas valitsust kümnete migrantide jätmises päästepaatidega merele, enne mida mõnda migranti peksti. Kaasuse järgi pukseerisid Kreeka patrull-laevad migrandid tagasi Türgi vetesse ning jätsid nad merele ilma toidu, vee, päästevestide või võimaluseta abi kutsuda.
ÜRO andmetel on Liibüa võimud pandeemia algusest saatnud umbes 15 500 asüülitaotlejat Tripoli poole tagasi, mille tõttu on tuhanded inimesed olnud sunnitud naasma Liibüa kinnipidamiskeskustesse, kus neid ähvardab piinamine. Sajad inimesed on uppunud, kuid ei Liibüa ega Itaalia pole sekkunud. Itaalia andis 2017. aastal Vahemere päästeoperatsioonide vastutuse Liibüale üle, aga on toimuvat vaikselt toetanud.
Amnesty Internationali migratsiooniuurija Matteo de Bellis selgitas, et viimase aasta jooksul on aina suuremat rolli hakanud mängima Frontexi lennukid, mis annavad Liibüa rannavalvele teada, kui nad näevad merel paate.
Aprillis süüdistati Itaaliat ja Liibüat Liibüa vetes hätta jäänud migrandilaeva hädaabikutsungite tahtlikus ignoreerimises. Lained küündisid kuue meetrini. Mõni tund hiljem leidis valitsusvälise organisatsiooni päästepaat kümneid surnukehi meres ulpimas. Sellel päeval kadus merel 130 põgenikku.