Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Alžeeria mälestas 1945. aasta Prantsuse massitapmiste ohvreid

Alžeeria iseseisvussõja mälestusmärk Alžiiris. FOTO: AFP / Scanpix

Alžeeria mälestas laupäeval tuhandeid inimesi, kelle Prantsuse sõjavägi 1945. aastal tappis, ning ootab endiselt Pariisilt ametlikku vabandamist koloniaalajastu kuritegude eest.

Iseseisvusmeelsed protestid puhkesid Alžeerias pärast 1945. aasta 8. mai meeleavaldust, millel tähistati liitlaste võitu natsi-Saksamaa üle.

Rahutused viisid kaks nädalat kestnud veriste repressioonideni, mille käigus tapsid Prantsuse sõjaväelased tuhandeid moslemitest tsiviilisikuid. See oli tähtis peatükk Alžeeria pikas iseseisvusvõitluses.

Laupäeval osalesid tuhanded inimesed marsil, mis kulges Alžeeria kirdeosas asuvas Setifi linnas samal marsruudil kui 8. mai meeleavaldus 76 aastat tagasi.

Osalejad panid pärja Bouzid Saali mälestusmärgile. Saal oli 22-aastane mees, kelle Prantsuse politseinik lasi 1945. aastal maha keeldumise eest langetada Alžeeria lippu. Ta oli vägivalla esimene ohver.

Prantsuse kindrali Raymond Duvali juhitud repressioonides sai Alžeeria ametlikel andmetel surma umbes 45 000 inimest.

Prantsuse ajaloolaste hinnangul oli ohvreid kuni 20 000, nende seas 86 eurooplasest tsiviilisikut ja 16 sõdurit, kes hukkusid kättemaksurünnakutes.

Tapmistel oli oluline mõju koloniaalvõimude vastasele liikumisele ning see viis täieulatusliku iseseisvussõjani üheksa aastat hiljem ja see omakorda Alžeeria iseseisvumiseni 1962. aastal.

Alžeeria ametnikud on korduvalt nõudnud Prantsusmaalt täielikku ja ametlikku vabandamist koloniaalajastu poliitika eest ning president Abdelmadjid Tebboune on nimetanud 1945. aasta veresauna inimsusevastaseks kuriteoks.

Valitsuse kõneisik Ammar Belhimer kordas laupäeval nõudmist, kutsudes Prantsusmaad tunnistama oma kuritegusid, kahetsema neid ja maksma õiglast hüvitist.

Ta kutsus ka abistama Alžeeriat tegelemisel toksilise saastega, mis jäi maha 17 tuumakatsetusest, mida Prantsusmaa korraldas Alžeeria kõrbes 1960-ndatel aastatel.

1945. aasta suvel korraldasid Prantsuse üksused 15-päevase vägivallakampaania Alžiirist 300 kilomeetrit idas asuva Setifi ümbruses.

Prantsuse võimud, kes olid okupeerinud ja koloniseerinud seda Põhja-Aafrika riiki alates 1830. aastast, kehtestasid sõjaseisukorra ning tapsid valimatult naisi, lapsi ja eakaid.

Rahvuslaste juhid võeti kinni vähimagi kahtlustuse alusel ning separatistidele peavarju pakkunud külad langesid õhurünnakute alla ja pandi põlema. Hävitati 44 küla.

Hukkamised kestsid 1945. aasta novembrini. Kinni võeti umbes 4000 inimest.

«Ma kindlustasin teile rahu 10 aastaks,» ütles kindral Duval koloniaalvalitsusele saadetud kirjas. «Kui Prantsusmaa ei tee midagi, juhtub see uuesti, ainult järgmine kord on see hullem ja võib olla parandamatu.»

Pariis tunnistas tapmisi 2005. aastal, kui Prantsuse suursaadik Alžiiris nimetas veresauna «andestamatuks tragöödiaks».

Prantsusmaa on sestpeale astunud samme ka teiste kuritegude tunnistamiseks, mis pandi Alžeerias toime 132 aastat kestnud okupatsiooni ajal.

Märtsis möönis president Emmanuel Macron «Prantsusmaa nimel», et advokaat ja iseseisvustegelane Ali Boumendjel võeti kinni, piinati ja tapeti Prantsuse sõjaväe poolt, kes hiljem lavastas tema surma enesetapuks.

Eelmisel aastal tegi Macron Prantsuse ajaloolasele Benjamin Storale ülesandeks anda hinnang, kuidas Prantsusmaa on tegelenud oma koloniaalminevikuga ning kutsus ametnikke kiirendama Prantsuse arhiivide avamist Alžeeria sõja kohta.

Jaanuaris avaldatud raportis esitas Stora mitu soovitust, seal hulgas «mälu ja tõe komisjoni» moodustamist, et kuulata tunnistusi neilt, kes sõjas kannatasid.

Samas ei soovitanud ta ametlikku riiklikku vabandamist.

Macron pole samuti pakkunud «kahetsust ega vabandusi», vaid ainult «sümboolseid leppimissamme».

Alžeeria siiski tervitas Macroni sammu tunnistada Prantsusmaa vastutust Boumendjeli surma eest.

Tagasi üles
Back