Veneetsia arhitektuuribiennaal uurib elu pärast pandeemiat (1)
Veneetsias avatakse laupäeval maailma mainekaim arhitektuurisündmus Veneetsia biennaal, mis vaeb kuue kuu jooksul võimalusi kooseluks pandeemiajärgses maailmas.
Eelmisel aastal koroonapandeemia tõttu edasi lükatud 17. Veneetsia arhitektuuribiennaali teema on «Kuidas me hakkame koos elama?» («How will we live together?»).
Kuraator, Liibanoni arhitekt Hashim Sarkis on teinud osalejatele ülesandeks mõelda tulevikule ja selle väljakutsetele.
«Kõige raskem on küsimus, kuidas lahendada probleeme, mis viisid meid pandeemiani. Kuidas me lahendame kliimamuutuse, vaesuse, hiiglaslikud poliitilised erinevused vasak- ja parempoolsete vahel,» ütles Sarkis AFP-le.
Kuraator usub, et tulevikulinn kasvab välja vajadusest jagada kollektiivset ruumi, tarbida vähem ja luua või ärgitada looma uusi solidaarsuse vorme.
Tema ettekujutuses on tulevikulinnas ruumi, kuhu kokku tulla, vaadata möödujaid, näha teiste inimeste igapäevaelu, kohti, kus paljastuvad majandusikud ja etnilised erinevused.
Sarkis tahab algatada dialoogi ja loodab, et sellega saab arhitektuur aidata ühiskonda muuta.
Biennaalile on kutsutud 112 arhitekti ja bürood. Enamik osalejaid on vanuses 35-55 aastat ja sellel suurnäitusel osa esimest korda.
Biennaalil on 63 rahvuspaviljoni. Esmakordselt osalevad Grenada, Iraak, Usbakistan ja Aserbaidžaan. Sel aastal on eriti palju osavõtjaid Aafrikast, Ladina-Ameerikast ja Aasiast.
Näitus jääb avatuks 21. novembrini ja esitab küsimuse, kas pandeemiajärgne aeg on uue ajastu algus või üksnes mööduv etapp.