:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2021/05/24/13800915t1h1c3e.jpg)
- Hololei sõnul järgib kapten hävitajate ilmumisel lennujuhtide suuniseid
- Konventsioonid ei luba kuritarvitada lennujuhtimist lennuki hõivamiseks
- Ülemkogu eesistuja lubas, et too intsident ei jää tagajärgedeta
- Eurocontrol jagas nõuandeid lennufirmadele, kes soovisid Valgevenet vältida
Ühest ELi riigist teise lennanud ja kolmanda ELi riigi firmale kuuluva Ryanairi lennuki Minskis maanduma sundimine tähendas pühapäeval 11-tunnist tööpäeva Euroopa liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektorile Henrik Hololeile.
Viimase Ryanairiga seotud paberi saatis kõrgeim eestlasest euroametnik välja järgmise päeva esimestel tundidel ehk pool kaks öösel. Eile oli Brüsselis Belgia riigipüha tõttu vaba päev, aga Hololei hommik algas Minski sündmuste tõttu uute kiireloomuliste töökõnedega.
Millal te esimest korda toimunust kuulsite? Mis esimene info oli?
Kõigepealt sain oma telefonile Deutsche Welle uudise, mis teatas Ryanairi lennuki sundmaandumisest Minski lennujaamas. Sellest algas edasine tegevuste jada, üritasin saada aru, mis toimub Euroopa lennuregistris oleva lennukiga.
Ega seda informatsiooni alguses palju olnud. Seepärast võtsin ühendust Ryanairi tegevjuhi Michael O’Learyga ja ta kinnitas mulle, et Ryanairi lennuk on tõepoolest maandatud Minskis, aga ka tal ei olnud rohkem informatsiooni – selleks hetkeks ei olnud õnnestunud ka kontakteeruda lennuki meeskonnaga.
Läbi nende ja muude kanalite hakkasime siis pilti kokku panema.
Mis on nüüd viimane info, mis pühapäeval õieti toimus?
Tegelikult käib praegu infokildude kokkupanemine. See võtab aega. Kindlalt võib kinnitada, et natuke enne väljumist Valgevene õhuruumist Leedu õhuruumi palusid lennujuhid lennukil maanduda, oli juttu võimalikust pommist ja lennuki juurde ilmusid ka Valgevene õhujõudude hävitajad.
Selles olukorras pidi kapten järgima, mida lennujuhid talle edastasid, ja lennuk kaldus oma algsest lennuplaanist kõrvale ja sooritas maandumise Minski lennujaamas.
Kas nüüdseks on tuvastatud, kes olid inimesed peale ajakirjaniku ja tema elukaaslase, kes Minskis pardale ei naasnud?
Ma ei saa seda teemat käsitleda.
Kas on vältimatu, et kellegi õhuruumis olles peab järgima tema käske? Kas piloot ei oleks võinud otsustada, et näiteks Vilnius on lähemal kui Minsk ja hoopis sinna maanduda?
Piloodil on loomulikult teatud otsustamiseruum hädamaandumise korral, milline lennujaam on kõige lähemal. Reeglina järgitakse loomulikult lennujuhtide soovitusi ja kui lennuki kõrvale ilmuvad ka hävitajad, ei ole kahtlust, et piloot käitub tolle riigi lennujuhtide soovituste kohaselt.
Piloodile on alati kõige tähtsam reisijate ohutus. Ei saa tekitada mingit olukorda, mis võib lennuki reisijad veel suuremasse ohtu seada ja loomulikult piloot järgib juhtnööre.
Kas see tähendab põhimõtteliselt, et iga riik, kelle õhuruumist lennuk läbi lendab, võib sundida selle maanduma vastavalt oma suvale, kui tal on olemas hävitajad?
Sellele võiks vastata, et kas iga inimene, kellel on kodus relv, hakkab sellest kohe tulistama. Rahvusvahelist lennundust reguleeriva 1944. aasta Chicago konventsiooni üks fundamentaalne sammas on, et kõikide ülelendude ohutus peab olema tagatud ja tsiviillennunduse ülelende ei tohi mingil juhul segada.
Loomulikult võivad aeg-ajalt tekkida erakorralised olukorrad, eriti siis, kui tegu on ähvarduste või terrorismiga. Need on harukordsed olukorrad, aga see, et tsiviillennukeid sunnitakse maanduma, on üliharuldane, ja selleks peab olema väga hea põhjus.
Reeglina järgitakse loomulikult lennujuhtide soovitusi ja kui lennuki kõrvale ilmuvad ka hävitajad, ei ole kahtlust, et piloot käitub tolle riigi lennujuhtide soovituste kohaselt.
Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei
Sõjalennukite õigustamata kasutamine on otsene Chicago konventsiooni artikkel 3 rikkumine. See ütleb väga selgelt, et relvi ei või kasutada tsiviillennukite vastu.
Lennujuhtimise ülesanne on tagada lendude ja ülelendude täielik ohutus ja lennujuhtimisteenust ei tohi kasutada muul otstarbel, näiteks kontrolli võtmiseks lennuki üle.
Kas midagi analoogset on varem juhtunud?
On ikka. Selles mõttes ei ole tegu unikaalse juhtumiga. Aga seda ei ole kindlasti juhtunud Euroopa lähiminevikus.
Mis saab edasi? Kui mul on Ryanairi Tallinna-Paphose piletid, kas siis loogilist lennutrajektoori vaadates peab arvestama, et peale neljatunnise lennu tuleb ka vahistamispaus Minskis?
Rahvusvaheline õigus ja rahvusvahelist tsiviillennundust reguleeriv Chicago konventsioon eeldavad, et ülelendude ohutus on tagatud ja loomulikult keegi ei eelda, et lennujuhtimist kasutatakse valel otstarbel.
Praegune olukord näitas, et alati ei pruugita tingimata rahvusvahelist õigust järgida. On äärmiselt tähtis, et antud juhtum saab detailideni lahti võetud. Ei ole mingit kahtlust, et rahvusvaheline tsiviillennunduse organisatsioon süüvib sellesse juhtumisse väga tõsiselt.
Kas ELil on plaanis teha soovitusi oma lennufirmadele Valgevenest üle lendamise kohta?
Arvestades ka lennuohutuse seisukohast väga erakordset intsidenti, väljastas Euroopa lennuohutuse agentuur eile (üleeile – toim) hilisõhtul lennuettevõtetele esialgse soovituse vältida Valgevene õhuruumi.
Olukorda jälgitakse ja otsuse teeb iga lennufirma ise, kas ta seda õhuruumi kasutab või mitte. Meil on vähemalt põhjust arvata, et intsident oli piisavalt tõsine, et jätkuvalt jälgida ohutuse tagamist Valgevene õhuruumis.
Mil viisil võiks EL või rahvusvahelised lennundusorganisatsioonid Valgevenet karistada selle eest, mida riik tegi?
Ma ei tahaks selle spekulatsiooniga kaasa minna, sest see teema väljub minu kompetentsi piiridest. Täna (esmaspäeva – toim) õhtul on koos ELi liidrid ja pole kahtlust, et nad arutavad ka võimalikke sanktsioone. Ma ei taha ette rutata.
Meile on kõige tähtsam, et reisijate ohutus on alati maksimaalselt tagatud. Kui meil tekib selles mingigi kahtlus, siis me reageerime ka omalt poolt.
Valgevene tõukas ülemkogu peavaluküsimustes Venemaa troonilt
/nginx/o/2021/05/24/13800916t1h96d8.jpg)
ELi kalendrit silmas pidades korraldas Valgevene inimröövi Ryanairi lennukilt sisuliselt parimal võimalikul hetkel selleks, et saada küsimusele kõrgeima taseme maksimaalne tähelepanu.
Eile õhtuks kogunesid Brüsselisse Euroopa Ülemkogule liikmesriikide valitsusjuhid ja riigipead. Kohtumise avasündmuseks oli Eesti aja järgi kell 20.30 alanud õhtusöök, mis oli juba ette planeeritud tegelema välispoliitiliste küsimustega.
Tõsi, Valgevene plaanipäraste teemade hulka ei kuulnud. Selle asemel oli kavas pikem debatt Venemaa küsimuses.
Nüüd kerkis päevakorra tippu aga hoopis Valgevene. «ELi liidrid arutavad seda pretsedenditut intsidenti homme Euroopa Ülemkogul,» lubas institutsiooni juht Charles Michel üleeile hilisõhtul välja saadetud teates. «See intsident ei jää tagajärgedeta.»
Euroopa lennujuhtimisamet Eurocontrol teatas eile samas, et pakub abi ettevõtetele, kes soovivad oma liinidel vältida Valgevene õhuruumi. Nende andmeil hakkasid paljud kompaniid Valgevene kohalt üle lendama pärast seda, kui õhuruum Ida-Ukraina kohal suleti Malaysia Airlinesi reisilennuki allatulistamise järel.