Macron tahab keerata suhetes Rwandaga uue lehekülje

Prantsuse president Emmanuel Macron ja Rwanda president Paul Kagame Pariis. Foto: AFP / Scanpix

Prantsuse president Emmanuel Macron teeb homme visiidi Rwandasse, et mälestada 1994. aasta genotsiidi ohvreid ja keerata kahe riigi suhetes uus lehekülg.

Viimati külastas Prantsuse president Rwandat 2010. aastal, tookord tegi visiidi Nicolas Sarkozy.

Rwandat on kaua süüdistanud Prantsusmaad seotuses tutside massimõrvaga.

Aastatepikkune teineteise süüdistamine lõppes märtsis, kui Macroni määratud komisjon avaldas raporti, milles tunnistatakse, et Prantsusmaal lasub ülekaalukas vastutus 1994. aasta Rwanda genotsiidi eest ja riik pigistas tapatalguteks tehtud ettevalmistuste ees silma kinni.

Ajalookomisjon lisas siiski, et Pariisi kaassüü kohta tõendeid ei ole.

Raportis tunnistatakse Prantsusmaa vigu seoses genotsiidiga, milles tapeti 1994. aasta aprillist juulini 800 000 inimest, neist enamus tutsi vähemuse esindajad.

Ajalookomisjon tõi välja keskse rolli, mida etendas probleemides ekspresident François Mitterrandi toonane Rwanda-suunaline poliitika.

Rwanda presidendi Paul Kagame jaoks, kes juhtis genotsiidi lõpetanud tutside mässu ja oli sestpeale Prantsusmaad süüdistanud, andis raport võimaluse suhteid Pariisiga parandada.

«Ma arvan, et Prantsusmaal ja Rwandal on nüüd võimalus ja hea alus, millele rajada head suhted,» ütles Kagame eelmisel nädalal Prantsusmaad külastades.

Macroni Kigali-visiidi eel on pooled rääkinud innustunult suhete normaliseerimisest.

Ametnike sõnul nimetab Macron muu hulgas ametisse suursaadiku Rwandas, keda ei ole olnud alates 2015. aastast.

Rwandas leidub aga ka neid, kes tahavad, et Prantsusmaa läheks minevikuga tunnistamises kaugemale ja paluks ametlikult vabandust, et ta ei takistanud 1994. aastal 800 000 rwandalase tapmist.

Nemad kuulavad eriti tähelepanelikult Macroni homset kõnet Kigali genotsiidimemoriaalis, kuhu on maetud üle 250 000 ohvri.

Kagame ütles hiljuti ajalehele Le Monde, et tema vabandust nõudma ei hakka, prantslased peavad selle peale ise tulema.

Sarkozy püüdis enam kui kümne aasta eest Rwandat külastades jääd murda ning tunnistas tõsiseid vigu ja silmade sugemist genotsiidi ees. Tema avaldus ei vastanud aga Rwanda ootustele ja kahe riigi suhted paremaks ei läinud.

Macron on esitanud end koloniaalajastu järgse uue põlvkonna lipukandjana, kes ei karda mineviku vigu tunnistada.