Saksamaa tunnistas genotsiidi Namiibias oma koloniaalvõimu ajal
28. mai 2021, 07:28
Saksamaa tunnistas reedel genotsiidi Namiibias oma koloniaalvõimu ajal ja lubas rahastada rohkem kui miljardi euro ulatuses abiprojekte selles Aafrika riigis.
Saksa välisminister Heiko Maas ütles avalduses, et nüüdsest nimetakse neid sündmusi tänapäevasest seisukohast lähtudes ametlikult genotsiidiks.
Ta tervitas kokkulepet, milleni jõuti Namiibiaga pärast rohkem kui viis aastat kestnud läbirääkimisi sündmuste üle territooriumil, mis olid Saksamaa kontrolli all aastatel 1884-1915.
Sakslased tapsid aastatel 1904-1908 kümneid tuhandeid Herero ja Nama põlisrahva liikmeid. Ajaloolaste sõnul oli see esimene genotsiid 20. sajandil.
«Saksamaa ajaloolise ja moraalse vastutuse valguses palume Namiibialt ja ohvrite järeltulijatelt andestust toimepandud hirmutegude eest,» ütles Maas.
Tunnistades ohvritele tekitatud tohutuid kannatusi, toetab Berliin Namiibia «ülesehitust ja arengut» 1,1 miljardi euro suuruse finantsprogrammi kaudu, ütles Saksa välisminister, rõhutades samas, et see ei ole õiguslikus mõttes kompensatsioon.
Läbirääkimistega kursis olevate allikate teatel maksab Berliin selle summa 30 aasta jooksul ning peamiselt toetatakse Hereo ja Nama rahva järeltulijaid.
Koloniaalperioodil toime pandud metsikused mõjutasid pikka aega kahe riigi suhteid.
Oma maadest ja kariloomadest ilma jäetud Hereo põlisrahvas tõusis sakslaste vastu üles 1904. aastal, tappes umbes sada asunikku. Aasta hiljem mässas ka Nama põlisrahvas.
Saksa kindral Lothar von Trotha, kes saadeti ülestõuse maha suruma, andis korralduse nende rahvaste hävitamiseks. Aastatel 1904-1908 tapeti vähemalt 60 000 Hereo ja umbes 10 000 Nama rahva liiget.
Sõdurid korraldasid massihukkamisi, rajasid kurikuulsaid koonduslaagreid ning saatsid mehi, naisi ja lapsi kõrbesse, kus tuhanded surid janusse.