/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/02/02/937976t1hc458.jpg)
Läti seim võttis täna vastu avalduse läti keele riiklikust rollist, kutsudes kõiki Läti kodanikke osalema vene keelele teise riigikeele staatust nõudval referendumil ning toetama läti keelt ainsa riigikeelena.
Läti parlament kutsus toetama läti keelt ainsa riigikeelena
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaldust toetas 65 saadikut, vastu hääletanuid ja erapooletuid ei olnud, ent Koosmeele Keskuse fraktsioon hääletuses ei osalenud.
Erakonna esindaja selgitas, et Koosmeele Keskus peab seimi sellist avaldust kohatuks ning nimetas seda võitluseks mitte põhjuste, vaid tagajärgedega.
Ettepaneku avalduse tegemiseks tegi kümme võimuliitu kuuluvat seadusandjat.
Seimiliikmed kinnitavad avalduses, et läti keel kui ainus riigikeel on Läti põhiseaduse tuumaks ning üks Läti riigi põhiseadusliku korra ülimatest põhimõtetest. Läti keel on ainsa riigikeelena lahutamatult seotud Läti riikliku identiteedi, Läti riigi olemusega, selle loomise ja eksistentsi mõte, ning Läti on ainus koht maailmas, kus on võimalik läti kultuuri ja keele arendamine.
Läti keel on riigi elanike ühise keelena tähtis ka demokraatliku osaluse ja ühtehoidva ühiskonna kindlustamiseks Lätis, aga Läti riik on loodud läti rahva enesemääratluse teel ning kohustatud pidevalt kindlustama läti rahvuse, keele ja kultuuri elujõudu, samuti garanteerib kõigile läti rahvusvähemustele õiguse säilitada ja arendada oma keelt, etnilist ja kultuurilist omapära, kinnitatakse dokumendis.
Seim viitab, et liikmesriikide identiteeti austav Euroopa Liit põhineb sellistel väärtustel nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õiguskord ja inimõigused, kaasa arvatud rahvusvähemuste õigused, ning et need väärtused on ka Läti kui euroopaliku ja demokraatliku rahvusriigi väärtused. Samuti osutatakse, et iga seimiliige on andnud vande tugevdada läti keelt ainsa riigikeelena.
Kõike seda arvese võttes kutsub seim kõiki Läti kodanikke osalema 18. veebruari referendumil ning toetama läti keelt ainsa riigikeelena. Samuti kutsub seim kõiki Läti elanikke ja nende ühendusi tegema koostööd Läti riikluse tugevdamise ja ühiskonna ühtekuuluvuse parandamise nimel, mõistes hukka kõik rahvustevahelise vihavaenu ja sallimatuse proklameerimise katsed.
Seim kutsub riiklikke institutsioone aktiivselt ellu viima ühiskonna koondamise poliitikat, populariseerima läti keelt ning laiendama selle õppimise võimalusi; edendama usaldust ühiskonna erinevate rühmade vahel, elanike ja riigi vahel; teavitama kõiki Läti elanikke Läti riikluse õiguslikest, poliitilistest ja ajaloolistest alustest ning kodanike demokraatliku osaluse võimalustest.
Läti koalitsiooninõukogu teatas eelmisel nädalal, et on otsustanud välja töötada seimi avalduseprojekti läti keele staatusest ning mitte korraldada 18. veebruari referendumi eel spetsiaalset agiteerimiskampaaniat läti keele kui riigikeele toetuseks.
Lätis toimub 18. veebruaril referendum, millega nõutakse vene keelele teise riigikeele staatust.
Valijailt küsitakse: «Kas te toetate Läti Vabariigi põhiseaduse muudatusettepanekuid, mis annaksid vene keelele teise riigikeele staatuse?»
Eeldatakse, et põhiseadusemuudatused kukuvad läbi, kuna heakskiiduks vajavad need vähemalt poolte valimisõiguslike kodanike ehk 771 350 inimese toetust.