KOMMENTAAR ⟩ Etioopia helge tuleviku unelm kestis vaid viivu

66-aastane tigrinja Tamrat Kidanu jäi ellu Dengolati massimõrvas. Amnesty International süüdistab Tigrays võitlevaid Eritrea sõdureid sadade inimeste tapmises mullu novembris verevalamise käigus, mida inimõiguslased peavad tõenäoliseks inimsusevastaseks kuriteoks. Foto: Eduardo Soteras/AFP/Scanpix

Sõjategevus räsib Aafrika Sarve juba novembrist saati. Konflikti on kaasatud Etioopia, Eritrea, Tigray piirkond ja migratsioonilainete tõttu ka ümberkaudsed riigid. Infovälja piiramine on takistanud maailmal Tigray konflikti uurimist, kuid ajaga on lagedale tulnud asitõendeid, mis näitavad selle sõja julmust.

Etioopia-Eritrea konflikt on pika ajalooga ja aastatel 1998–2000 peetud sõda on nimetatud üheks verisemaks kokkupõrkeks 20. sajandi lõpus. Vaenutegevuse põhjuseid on aga raske üheselt kokku võtta.

Mõni vaatleja leiab, et konfliktide peamine kurja juur on Etioopia ja Eritrea erinev majanduspoliitika, teised aga süüdistavad Eritrea valitsuse ambitsioonikat välispoliitikat: riik püüdis ehitada üles «suurt Eritrea identiteeti» ja võrreldes teiste Aafrika Sarve maadega, peab Eritrea valitsus end unikaalseks ja tsiviliseerituks.

Eritread on vaadeldud kui Aafrika Põhja-Koread, sest riigis ei järgita inimõigusi ning režiim on kehtestanud ulatusliku kontrolli oma inimeste elu üle. Lisaks valavad õli tulle kahe riigi poliitilised erimeelsused, lahknevad visioonid ja omavaheline usaldamatus.