Afganistani tõlgid kardavad oma elu pärast ja tahavad ära kolida (1)
3. juuni 2021, 08:27
Nagu tuhanded teised afgaani tõlgid, kes töötasid koos NATO vägedega, kardab Nazir Ahmad USA vägede lahkumise ajal oma elu pärast.
«Olukord läheb nüüd halvemaks, mil välisriikide väed lahkuvad,» ütles ta AFP-le Kabulis. «Me kardame võitlejaid. Nad teavad meie nägusid.»
Afgaanid, kes töötasid rahvusvaheliste relvajõudude heaks, kardavad Talibani kättemaksu ja seda, et liitlasvägede ümberkolimiskavad jätavad nad ning nende sugulased jätkuvalt ohtu.
Ahmad (35) töötas koos Briti vägedega kaks aastat Helmandi provintsis Afganistani lõunaosas ja on taotlenud elamisluba Suurbritannias.
«Võitlejad, iseäranis Taliban, maksvad kätte ja lõikavad meil pead maha,» ütles ta, selgitades, et islamistidest võitlejad peavad neid spioonideks ja välisvägede liitlasteks.
Viimase kahekümne aasta jooksul on Taliban tapnud ja piinanud kümneid afgaani tõlke. Veel rohkem on saanud viga rünnakutes välisvägede vastu, kellega koos käidi patrullis.
Suurbritannia teatas esmaspäeval, et kiirendab oma afgaanidest personali ümberkolimist, pakkudes eelisjärjekorras võimalusi praegustele või endistele töötajatele, kes võivad olla iseäranis ohus.
Suurbritannia on kolinud relvakonflikti 20 aasta jooksul ümber 1360 nende palgal olnud afgaani ning üle 3000 afgaani eeldab ümberkolimist kiirendatud korras.
Ahmadi leping Briti armeega tühistati 2012. aastal väidetava julgeolekuintsidendi tõttu, mille pärast on tema pääsemine Suurbritanniasse ebaselge.
Valitsuse sõnul oli iga kaastöötaja ametist vabastamine põhjendatud ning juhtumeid vaadatakse üle erakorralistel tingimustel. Need, kes vabastati ametist väikeste rikkumiste tõttu, võivad taotleda ümberkolimist ja eeldada heakskiitu. Julgeolekuohuks peetavad isikud jäetakse kõrvale.
«Nad vallandasid mu, kuna mul oli patrullis Briti vägedega kaasas vana Nokia telefon, millel polnud kaamerat,» ütles Ahmad, kelle sõnul on tema sõpru lastud lahti ka tööle hilinemise eest.
Briti valitsuse andmetel vabastati 2001.-2014. aastani ametist 1010 tõlki, mis on umbes kolmandik kõigist sel perioodil palgatud tõlkidest.
Ahmadi sõnul ei võta Taliban arvesse, et nad lasti lahti.
«Me panime oma elu ohtu,» ütles ta. «Nüüd nähakse meid kui uskmatuid, kes tahavad Briti kodakondsust.»
Erukolonel ja endine Briti atašee Kabulis ja nüüd tõlkide eestkõneleja Simon Diggins ütles, et aeg jookseb ning kõikide tõlkide ümberkolimine kiirkorras on keeruline.
Viisad ümberkolimiseks USA-sse on viimastel aastatel kokku kuivanud. Mõned USA ametnikud väidavad, et äärmuslased kasutavad seda kui võimalust, et tõlke teeseldes riiki pääseda.
USA Kabuli saatkonna pressiesindaja sõnul on riigis umbes 18 000 afgaani, kes taotlesid USA immigrandi eriviisat (SIV).
Omar, kes töötas USA rahandusministeeriumi heaks Afganistanis aastatel 2002-2009 ja seejärel USA saatkonna viisaosakonnas 2010.-2012. aastani, ütles, et tema taotlust USA-sse kolimiseks pole heaks kiidetud.
Washington mõistab, et nad on võlgu neile, kes panid oma elud ohtu USA nimel, ütles asjur Ross Wilson. Tema sõnul käib viisataotluste läbi vaatamine nii kiiresti, kui võimalik.
Kohalikud töötajad nagu Omar kaalusid ka Euroopasse põgenemist, kuid koroonaviiruse pandeemia muutis reisimise võimatuks.
«Ma kahetsen USA heaks Afganistanis töötamist,» ütles Omar. «See oli mu elu suurim viga.»