K, 10.08.2022

AK ⟩ Soome-ugri rahvad vene rahvusluse ajastul

Margus Parts
, toimetaja
Soome-ugri rahvad vene rahvusluse ajastul
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Venemaa president Vladimir Putin 2017. aastal maride rahvusmuuseumis Joškar-Olas. Marimaa pealinnas tegi Putin ka sümboolse avalduse, mis andis hoobi kohalike keelte õpetamisele.
Venemaa president Vladimir Putin 2017. aastal maride rahvusmuuseumis Joškar-Olas. Marimaa pealinnas tegi Putin ka sümboolse avalduse, mis andis hoobi kohalike keelte õpetamisele. Foto: Mihhail Metzel/TASS/Scanpix

Venemaal elavate soome-ugri rahvaste käekäik sõltub suuresti Kremlis valitsevast ideoloogiast, mis on kõikunud suhtelise demokratiseerumise ja autoritaarse riigiehitamise vahel. Praegu on pendel kaldunud rahvusriigi tugevdamise poole vähemusrahvaste arvel.

Ametlikult on Venemaa föderaalriik, mille moodustavad vabariigid ja autonoomsed piirkonnad ühes tavapäraste haldusüksustega. Vabariigid ja autonoomsed piirkonnad on nimetatud sealsete vähemusrahvaste järgi (kuigi enamuses on venelased) ja vähemalt paberil on neil suuremad õigused muuhulgas oma keele ja elulaadi kaitsmisel.

Sellised õigused on määratud 1993. aasta põhiseadusega, aga ka 1991. aasta keeleseadusega ja 1992. aasta haridusseadusega, mis andsid muuhulgas vähemusrahvastele õiguse saada emakeelset haridust. Sageli kujunes tegelik praktika vastavalt regioonide poliitikale, aga mingisugune kompromiss Moskva ja regioonide vahel oli saavutatud.

Asjad hakkasid muutuma Vladimir Putini teisel ametiajal presidendina, kui rahvaste liidu asemel sai Venemaal domineerivaks ideoloogiliseks jõuks vene rahvuslus. Lisaks toimus presidendipartei Ühtne Venemaa kiire võidukäik, millega sai tavaliseks kohaliku tasandi poliitika otsene allutamine Kremlile, on leidnud soome-ugri rahvaste uurija Konstantin Zamjatin.

Märksõnad
Tagasi üles