Mossadi juht vihjab Iisraeli rollile Iraani tuumaprogrammi ründamises

Copy
Iraani uraanirikastustehas Natanzis.
Iraani uraanirikastustehas Natanzis. Foto: Raheb Homavandi / Scanpix

Iisraeli luuereteenistuse Mossad ametist lahkuv juht võttis teleusutluses sama hästi kui omaks, et viimasel ajal Iraani tuumaprogrammile ja -teadlasele tehtud rünnakute taga on tema riik.

Luurejuht Yossi Cohen andis Kanal 12 uuriva ajakirjanduse programmile «Uvda» usutluse, millest esimesed lõigud jõudsid eetrisse neljapäeva õhtul. Intervjuu pakkus harukordse sissevaade Mossadi tegevusse peaminister Benjamin Netanyahu võimu lõpupäevil.

Muu hulgas hoiatas Cohen teisi Iraani tuumaprogrammiga seotud teadlasi, et ka neid võib ähvardada atentaat hoolimata sellest, et diplomaadid peavad Viinis kõnelusi 2015. aastal suurriikidega sõlmitud tuumaleppe päästmiseks.

«Kui teadlane soovib karjääri muuta ega ole enam meile kahjulik, siis me tõepoolest pakume mõnikord väljumisvõimalust,» ütles Cohen.

Iraanile tehtud rünnakute hulgas olid kõige tõsisemad kaks eelmisel aastal Natanzi tuumakompleksis kärgatanud plahvatust. Natanzis asuvad uraanirikastustsentrifuugid, mis on õhurünnakute eest paigutatud maa-alustesse ruumidesse.

2020. aasta juulis purustas aga mõistatuslik plahvatus Natanzi tehniliselt kõrgeimal tasemel tsentrifuugid. Iraan süüdistas Iisraeli. Selle aasta aprillis purustas teine plahvatus ühe maa-alustest rikastussaalidest.

Intervjueerija küsis Cohenilt Natanzist rääkides, kuhu tema nad viiks, kui sinna saaks kohale sõita. Keldrisse, kus pöörlevad tsentrifuugid, vastas Mossadi juht.

«See ei ole enam selline nagu varem,» lisas ta.

Cohen ei kinnitanud otseselt, et rünnakud tegi Iisrael, kuid nii lähedale teo omaksvõtmisele ei ole Iisraelis seni ükski ametiisik jõudnud.

Luurejuhiga vestelnud ajakirjanik Ilana Dayan kirjeldas saatetekstis detailselt, kuidas võisid Iisraeli lõhkekehad Natanzi maa-alustesse ruumidesse jõuda.

«On selgunud, et plahvatuste eest vastutav mees korraldas iraanlaste varustamise marmoriga, millest tehti tsentrifuugide ruumi vundament,» jutustas Dayan. «Kui nad selle vundamendi Natanzi paigaldasid, ei olnud neil aimugi, et see sisaldab juba tohutut kogust lõhkeainet.»

Usutluses tehti juttu ka Iraani teadlasest Mohsen Fakhrizadeh'st, kes pani aastakümnete eest aluse riigi sõjalisele tuumaprogrammile.

USA luureagentuurid ja Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) on seisukohal, et Iraan loobus 2003. aastal sellest programmist. Teheran on alati väitnud, et tema tuumaprogramm on rahumeelne.

Cohen ei võtnud kaamera ees teadlase tapmist omaks, kui Dayan kirjeldas eetrisse antud lõigus, kuidas ta andis nõusoleku kampaania läbiviimiseks. Ajakirjanik jutustas ka, kuidas pikapveoki külge kinnitatud kaugjuhitav kuulipliduja Fakhrizadeh' tappis ja hiljem end ise hävitas.

Coheni sõnul tahtis Iisrael veenda sellega Iraani teadlasi loobuma osalemast sõjalises tuumaprogrammis. Mõned olevatki senisest tööst loobunud.

Vestluses puudutati ka Iisraeli operatsiooni Iraani sõjalist tuumaprogrammi puudutavate arhiividokumentide varastamiseks.

Dayani sõnul võttis operatsioonist osa 20 agenti, kellest ükski polnud iisraellane. Nad varastasid 32 seifist dokumente ja skännisid need. Cohen kinnitas, et Mossad sai enamiku materjalist kätte juba enne seda, kui dokumendid füüsiliselt Iraanist välja viidi.

Luurejuht õigustas Netanyahu otsust operatsiooni tulemused avalikustada, ehkki see oli vastuolus Mossadi tavadega.

«Meie jaoks oli tähtis, et maailm näeks seda, aga see asi pidi leidma vastukaja ka Iraani juhtkonnas, ütlema neile: »Armsad sõbrad, esiteks, teisse on sisse imbutud; teiseks, me näeme teid; kolmandaks valede ajastu on läbi,«,» ütles Cohen.

Kuna Iisraelis kehtib kord, et ajakirjanikel tuleb lasta julgeolekuküsimusi puudutavad lood sõjaväetsensoritel üle vaadata, näitab Coheni usutluse eetrissejõudmine, et Iisrael soovib anda Iraanile Viini kõneluste kontekstis uue hoiatuse.

Iraan on kurtnud korduvalt Iisraeli rünnakute üle. Alles neljapäval ütles Iraani suursaadik IAEA juures Kazem Gharibabadi, et neile intsidentidele mitte üksnes ei vastata otsustavalt, vaid need ei jäta ka Iraanile muud võimalust, kui oma läbipaistvusmeetmed ja koostööpoliitika üle vaadata.

Tagasi üles