Kreeka kohus mõistis neli afgaani vangi Lesbose põgenikelaagri süütamise eest

Kreekas Lesbose saarel mullu septembris kahes tulekahjus hävinenud Moria põgenikelaager. Foto: Nik Oiko / Scanpix

Kreeka kohus mõistis laupäeval neli noort afgaanist asüülitaotlejat 10 aastaks vangi süüdistatuna tulekahju süütamises, mille tõttu hävis eelmisel aastal Lesbose saarel Euroopa suurim põgenikelaager.

Laagris elas enam kui 10 000 inimest, kuni see hävis kahes tulekahjus 2020. aasta septembris.

Seoses sama juhtumiga vangistati märtsis viieks aastaks veel kaks afgaani.

Kaitsjate sõnul ei võimaldatud nende klientidele õiglast kohtuprotsessi. Kolmel afgaanil on dokumendid, mis näitavad, et nad olid kinnipidamise ajal alla 18-aastased, kuid Kreeka riik ei kohelnud neid kui alaealisi.

Kohtuprotsess tugines suuresti ühele teisele afgaanist asüülitaotlejale, kes tuvastas kõnealused kuus kahtlusalust kui süütajad. Advokaatide sõnul polnud seda olulist tunnistajat kohtus ning tema asukoht on teadmata. Advokaatide sõnul on tunnistaja näol tegemist puštuga ning kõik kahtlusalused on hazarad, Afganistanis tagakiusatud vähemus.

Ülerahvastatud Moria laagris, mis ehitati algselt 3000 inimese jaoks, puhkesid tulekahjud 8. ja 9. septembril, mil laagris kasvasid pinged koroonaviiruse leviku pärast.

Tunnistajate sõnul puhkes laagris tüli, kuna 200 migranti keeldus karantiini minemast, kui nad olid andnud positiivse Covid-19 proovi või osutunud lähikontaktseks.

Umbes 13 000 asüülitaotlejat, nende seas lapsed ja naised, pidid nädal aega pärast laagri hävimist lageda taeva all magama. Võimud on ehitanud Lesbosele ajutise laagri, mis mahutab umbes 6000 inimest.

EL on eraldanud raha, et ehitada Lesbosele uus alaline laager, samuti Chiose, Samose, Kosi ja Lerose saartele. Nendel viiel Egeuse mere saarel elab umbes 10 000 asüülitaotlejat, kellest enamik tahab kolida mujale Euroopa Liitu.