:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
/nginx/o/2021/06/16/13853154t1hc636.jpg)
- Kreeka püüab tehnoloogiat migrantide takistamiseks targalt ära kasutada
- Kriitikat on saanud helikahurite (LRAD) kasutuselevõtt Évrose piirkonnas
- Inimõiguslaste arvates on helikahurite kasutamine migrantide vastu ebaeetiline
- LRADe on mujal kasutatud massiohjes, teavitamiseks ja ka loomade peletamiseks
Türgit ja Kreekat eraldava Évrose jõe lähistel on Kreeka politsei teatel viimase kuu jooksul kinni peetud vähemalt 170 asüülitaotlejat ja 40 arvatavat inimsmugeldajat.
/nginx/o/2021/06/16/13853155t1h308c.png)
Seda piirkonda on aastate jooksul tundma õppinud ka politsei- ja piirivalveameti (PPA) ametnikud, kes on üheskoos kreeklaste ja teiste Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) poolt Kreekasse lähetatud piiriametnikega aidanud võidelda ebaseadusliku migratsiooniga Euroopa Liidu välispiiril.
PPAst öeldi Postimehele, et praegugi panustab Eesti Évrose piirkonnas kuue ametnikuga, kelle tööpõlluks on umbes kolme kilomeetri laiune piiriala Kreekat Türgist eraldava jõe kaldal. PPA teatel on ebaseaduslikud piiriületused selles piirkonnas märkimisväärselt vähenenud ja peamine surve on koondumas hoopis Bulgaaria-Türgi maismaapiirile. Kreeklased katsetavad aga just praegusel, koroonaviiruse tõttu migratsiooni mõttes veidi rahulikumal ajal Türgi piiril mitmesuguseid meetmeid illegaalse piiriületuse tõkestamiseks, millest eelkõige üks – helikahurite kasutamine – on esile kutsunud paraja vaidluse.
/nginx/o/2021/06/16/13853156t1h0ebe.jpg)
Järelevalve tõhustamiseks on Kreeka otsustanud Évrose piirkonda paigaldada muu hulgas termo- ja öövaatlusvõimelised kaamerad ja radari ning luua enim kasutatavatesse jõeületuskohtadesse kokku 40 kilomeetri pikkune ning viie meetri kõrgune terasest piiritara. Lisaks plaanitakse umbes 200-kilomeetrisel piirilõigul senisest aktiivsemalt kasutada droone ja vajadusel helikahureid.
Kasutatud enim USAs
Uudisteagentuuri AP teatel on eesmärgiks luua automaatne seirevõrk, et saada tervikpilti piiril toimuvast ning vajadusel migrante heidutada. Katsetatakse automatiseeritud lahendusi, mis piiri valvamist targemaks muudaks. Nii on muu hulgas proovitud tehisintellekti kasutavaid bot’e piiril intervjuude läbiviimiseks ja üritatud parandada ülevaadet olukorrast läbi drooni- ja satelliidiandmete integreerimise. Piirkonna piirivalveülem ütles AP-le, et moodsa seirevõrgustiku põhilised osad peaksid tööle hakkama aasta lõpuks.
Heidutuseks mõeldud vahendid, eelkõige helikahurid on saanud aga vastuoluliseks teemaks, mille eetilisuses ja seaduslikkuses kõik ühte meelt ei ole.
Pärast seda, kui Türgi möödunud aasta kevadel tuhanded migrandid Euroopa poole teele saatis ja Kreeka tõsise migrandisurve alla pani, otsustas Kreeka politsei soetada kaks helikahurit (Long Range Acoustic Device, LRAD), mille abil heidutada migrante piiri ületamast. Üks anonüümseks jääda soovinud Kreeka politseinik selgitas AFP-le, et tehnikat seni kasutatud ei ole, kuna kordunud ei ole eelmise aastaga sarnast massilist migrantide sissetungi.
/nginx/o/2021/06/16/13853157t1h7754.jpg)
Helikahureid on võimalik kasutada näiteks sõnumite ja hoiatuste edastamiseks või helisignaali abil tähtsate objektide, näiteks lennujaamade, energiarajatiste ja tööstuskomplekside lähedusest metsloomade peletamiseks. Kreeka uudisteportaal Xanthi News kirjutas eelmisel sügisel, et taoliste n-ö superrelvade kasutamine piiril võib näida karm, sest nendega on võimalik takistada meeleheitel inimesi, kes otsivad paremat elu.
See on kummaline viis oma piiride kaitsmiseks. See ei ole miski, mida Euroopa Komisjon oleks rahastanud.
Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson.
Helikahuri efekti kirjeldati kui helimüüri, mis ajab inimese segadusse ning võib tekitada silmipimestavat valu, šokki ja paanikat. Selline mõju on võimalik saavutada kõrge sagedusega heli edastades. Kui inimesele peetakse valusaks umbes 130 detsibelli tugevust müra, siis LRADi suutlikkus on kuni 162 detsibelli.
LRADi on seni kõige ulatuslikumalt massiohjeldamises kasutanud USA. Kui võimsat süsteemi on suuresti kasutatud teavitamiseks, siis näiteks eelmise aasta rassirahutuste ajal Wisconsini osariigis Kenoshas kasutati LRADi kaudu edastatud sireeni ka rahvamasside laialiajamiseks. Elanikkonna teavitamise nimel leidis süsteem rakendust ka koroonapandeemia ajal, seda nii USAs, Saksamaal, Poolas kui ka Hispaanias. PPA kinnitas, et nemad helikahureid kasutanud ei ole, samuti ei nähta, et lähiajal oleks neid kuskil taktikaliselt vaja ka kasutusele võtta.
Inimõiguslased leiavad aga, et helikahurite kasutamine põrgulärmi tekitamiseks ja migrantide piirilt peletamiseks on ohtlik ja võib olla vastuolus rahvusvahelise õigusega; Euroopa Komisjon on sellist kaitset nimetanud kummaliseks.
«See on kummaline viis oma piiride kaitsmiseks. See ei ole miski, mida Euroopa Komisjon oleks rahastanud. Ja ma loodan, et see on kooskõlas põhiõigustega – seda tuleb loomulikult täpsustada,» ütles Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson möödunud nädala keskel Brüsselis ajakirjanikele pärast kohtumist Kreeka immigratsiooni- ja asüüliministri Nótis Mitarákisega. Sellega distantseeris Johansson ELi potentsiaalselt ebaeetiliste helikahurite kasutamisest.
Inimõiguslaste kriitika
Mitarákis kaitses Kreeka politsei töövõtteid ja sõnas, et tehnoloogia kasutamisel ei rikuta rahvusvahelist õigust. «Kriitilise tähtsusega on, et kõik, mida me teeme, peab olema efektiivne ja kooskõlas ELi reeglitega,» ütles ta.
Organisatsioon Euroopa-Vahemere Inimõiguste Seire leidis juuni alguses tehtud avalduses, et ebaseaduslik on asüülitaotlejate piiriületuste takistamine ja Euroopa muutmine n-ö digitaalkindluseks inimeste hirmutamise ja eemal hoidmise eesmärgil.
/nginx/o/2021/06/16/13853158t1hd611.jpg)
Eriti kriitiliselt suhtuti just helikahuritesse. «Väikesest suurusest hoolimata suudavad need kõrge heliga seadeldised teha sama tugevat heli nagu lennukimootorid ja nende võimsad helilained võivad tekitada märkimisväärset valu ja šokki inimkehale, tuues kaasa kannatusi, mis ulatuvad tõsistest terviseprobleemidest ja valust kuni kurdiks jäämiseni,» teatas organisatsioon.
Kritiseeriti ka peopesade skännereid, mis võimaldavad kasutada biomeetriliseks tuvastamiseks inimese käe unikaalset n-ö veenimustrit. Veel ei oldud rahul kaameratehnoloogia kasutamisega, mille abil on taimestikust hoolimata võimalik tuvastada liikumist piirialadel. Organisatsioon väitis, et ELi raha kulutatakse eksperimentaaltehnoloogiatele, et migrante kurjategijatena kohelda ja neid loomade kombel jahtida. Selle asemel soovitati Kreekal ja ELil piiritehnoloogia arendamisel kasutusele võtta võrdsusele ja diskrimineerimise vältimisele keskenduvad lahendused.
Migrantide piiridelt peletamist ei kiida heaks ka ÜRO pagulasamet (UNCHR). UNCHRi ekspert Kari Käsper ütles Postimehele, et UNHCR soovitab riikidel mitte kasutusele võtta meetmeid, mis takistavad varjupaigataotlejate juurdepääsu riigi territooriumile.
Ta selgitas, et igaühel on inimõigus küsida teises riigis varjupaika, kui kodumaa ei ole enam turvaline koht ning ollakse sunnitud tagakiusamise, sõja või relvakonflikti tõttu põgenema. «Riikidel on omakorda sellest tulenev kohustus varjupaiga taotlemist võimaldada, sh tagada selleks otstarbeks juurdepääs territooriumile,» lausus Käsper. UNHCRi hinnangul on vajalik kiire ja õiglase varjupaigamenetluse korraldamine, millega tehtaks selgeks, kas taotlejal on rahvusvahelise kaitse vajadus või mitte.