N, 2.02.2023

Maailmakongress saavutas raskuste kiuste eesmärgi

Margus Parts
, toimetaja
Maailmakongress saavutas raskuste kiuste eesmärgi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi avatseremoonia.
VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi avatseremoonia. Foto: Sille Annuk

Soome-ugri rahvaste VIII maailmakongress on selleks korraks peetud ja kindel on vähemalt see, et kolme aasta pärast üritatakse uuesti kokku tulla, kuigi seegi oli vahepeal kahtluse all.

Kongressi lõppsõnast Tartus Eesti Rahva Muuseumis jäi kõlama kahetine noot: ühelt poolt hea meel, et kongress koroona- ja muude piirangute kiuste toimus, teisalt kõlas tõdemus, et eraldatus on siiski oma töö teinud.

Mida muud oodatagi, kui kongress algas ingerisoome delegaadi emotsionaalse sõnavõtuga, kuidas ta koos kolme kaaslasega oli Ivangorodi piiripunktis kinni peetud ja tagasi saadetud. Delegaat pääses Eestisse ainult niimoodi, et ootas ära neli piirivalvurite vahetust ja valetas lõpuks ema fotot näidates, et peab kiiresti Tallinna kaudu Helsingisse pääsema.

Enamik Venemaa territooriumil elanud soome-ugri delegaate ei üritanudki kohale tulla ning osalesid kongressil veebisilla vahendusel, kusjuures ainult veebis osales ka Soome delegatsioon. Lisaks oli neidki rahvaid, kes kongressil osalemisest sootuks loobusid.

«Kuna oli aimus, et jamasid võib tulla, tulid näiteks mansid ja isurid Peterburi, tegid ettevalmistusi, aga said ära, et kongressile tulemisest võib tulla [probleeme],» lausus maailmakongressi korraldanud Fenno-Ugria liige Jaak Prozes Postimehele.

Lõpuks tuli Vene Föderatsioonist Eestisse täpselt üks delegaat ja kaks vaatlejat. Vene võimud põhjendasid piiriületuse keeldu Covid-19 olukorraga.

Kongress algas ingerisoome delegaadi emotsionaalse sõnavõtuga, kuidas ta Ivangorodi piiripunktis kinni peeti ja tagasi saadeti.

Maailmakongress toimuski suuresti Vene Föderatsiooni soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni (AFUN) 23. aprilli avalduse varjus, mis seadis kongresside edasise korraldamise kahtluse alla. Seetõttu märkis ka kongressi juhataja Tõnu Seilenthal lõppsõnas, et järgmise maailmakongressi toimumine 2024. aastal ei olnud veel mõne aja eest lõpuni kindel. Tuleva kongressi täpsemat toimumiskohta eile välja ei kuulutatud.

Kongress nägi arvudes välja kurvem, kui see oli vaimult: Tartus osales vaid 34 delegaati ja 67 vaatlejat. Korraldajate sõnul oli veebi teel osalejaid ilmselt vähemalt kaks korda rohkem, kuid täpsemat arvu ei osatud eile veel öelda.

Sisuliselt oli aga kongress produktiivne, seda näitas mõne teemaistungi venimine neljapäeva hilisõhtusse. Eriti pikaks kujunesid keelt ja kodanikuühiskonda puudutavad arutelud, mis on ka poliitiliselt tundlikum teema kui näiteks keskkonnamõjud.

Üldiselt õnnestus veebisilla rakendamine kenasti ja hübriidvormi plaanitakse edaspidigi kasutada, seda õigustab ka vaatajate huvi mitmelt mandrilt. Veebisilda kasutati esimest korda.

Pidulikul lõpetamisel hõigati välja ka järgmine soome-ugri kultuuripealinn. 2022. aastaks lendab pealinna tiitlit märkiv tsirk Udmurtia külasse Baiterek, millest saab järjekorras üheksas soome-ugri pealinn. Uue juhi sai ka soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee, mida hakkab vedama isuri aktivist Dmitri Harakka-Zaitsev. Margus Parts

Märksõnad
Tagasi üles