Euroopa Liit ähvardab otsustusjõuetut Liibanoni sanktsioonidega

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell kohtumas Liibanoni presidendi Michel Aouniga Beirutis. Foto: DALATI NOHRA HANDOUT / EPA / Scanpix

Euroopa Liidu välispoliitikajuht pragas laupäeval Liibanoni poliitikutega, sest need pole suutnud moodustada uut valitsust, ning hoiatas, et poliitilise patiseisu tekitanud poliitikuile võivad osaks saada sanktsioonid.

Josep Borrell kommenteeris olukorda pärast Beirutis pärast kohtumist riigipea Michel Aouniga. Tegemist oli esimese kohtumisega Borelli kaks päeva kestva visiidi jooksul.

Liibanoni ajakirjandus on samal ajal väitnud, et Euroopa Liit ja Prantsusmaa panevad kokku ettepanekuid mõnedele poliitikutele reisikeelu kehtestamiseks ja nende varade külmutamiseks.

Borrelli sõnul tuleb Liibanonil moodustada kiirelt uus valitsus, ellu viia reformid ja jõuda kokkuleppele Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), et riik majandus- ja rahanduskriisist välja juhtida.

Liibanoni majanduskriis, mille taga on aastakümneid kestnud korruptsioon ja haldussuutmatus, algas 2019. aasta lõpus ja see on viimastel kuudel veel enam hoogu saanud.

Maailmapanga hinnangul kahanes Liibanoni majandus 2020. aastal 20,3 protsenti, millele lisandub tänavu veel umbes 9,5 protsenti langust.

Liibanon ei suutnud eelmise aasta märtsis oma võlga tagasi maksta ning Rahvusvahelise Valuutafondiga peetud kõnelused päästepaketi saamiseks seiskusid. Kriisi näol on tegemist suurima ohuga Liibanoni stabiilsusele alates 1975–1990 kestnud kodusõja lõpust.

Võimuvõitlus käib ühelt poolt peaministrikandidaadiks esitatud Saad Hariri ning teiselt poolt president Aouni ja tema väimehe Gebran Bassili vahel, kes juhib suurimat jõudu parlamendis.

Hariri kutsuti valitsust moodustama eelmise aasta oktoobris, kuid ta pole seda siiani suutnud. Peaminister Hassan Diab astus tagasi pärast mullu 4. augustil Beirutis kärgatanud sadamaplahvatust, mille tagajärjel hukkus 211 inimest ja üle 6000 sai vigastusi.

Borrell väljendas kestva võimuvaakumi üle nördimust.

«Ainult kiireloomuline kokkulepe Rahvusvahelise Valuutafondiga päästab riigi finantskrahhist,» ütles ta.

Samuti lükkas ta tagasi Liibanoni poliitikute väite, nagu oleks kriisi peamiseks põhjuseks ligi miljon riigis viibivat Süüria põgenikku.