Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Putin: Ühtse Venemaa valimisnimekirja juhivad Lavrov ja Šoigu

Vene president Vladimir Putin esinemas võimuerakonna Ühtne Venemaa kongressil. FOTO: Sergei Karpukhin / Sputnik / AFP / Scanpix

Vene president Vladimir Putin ütles laupäeval võimupartei Ühtne Venemaa kongressil, et erakonna valimisnimekirja septembris peetavatel üldvalimistel juhivad välisminister Sergei Lavrov ja kaitseminister Sergei Šoigu.

Putin soovib ilmselt selle sammuga suurendada entusiasmi partei suhtes, mille toetus on vähenemas.

Nii Lavrov kui ka Šoigu on suhteliselt populaarsed oma ametikohtadel. Valimisnimekirjas olemine ei kohusta neid asuma valituks osutumise korral tööle parlamendis.

Tähelepanuväärne on endise peaministri ja presidendi Dmitri Medvedevi puudumine valimisnimekirja esiviisikust. Ta lahkus peaministri ametist 2020. aasta jaanuaris ning asus vähem silmapaistvale ametikohale riikliku julgeolekunõukogu aseesimehena.

Putin tegi laupäeval oma erakonna kongressil ettepaneku ka miljardite rublade kulutamiseks enne septembris toimuvaid parlamendivalimisi.

Valimised võivad hetkel äärmiselt ebapopulaarsele erakonnale kujuneda keeruliseks.

Pöörduses Moskva konverentsikeskuses mitmesaja maske kandva ja suhtlusvahemaad hoidva toetaja poole, tegi Putin ettepaneku maksta sotsiaaltoetustena miljardeid rublasid. Samal ajal purustati Moskvas juba teist päeva järjest koroonaviirusega nakatumise rekord.

Toetustest 50 miljardit rubla (579,48 miljonit eurot) oleks mõeldud ühistranspordile, 30 miljardit rubla (347,68 miljonit eurot) teede parandamiseks ja 20 miljardit rubla (231,8 miljonit eurot) jõgede puhastuseks, lisaks erinevad taristu- ja tervishoiuprojektid.

«Riigijuhi partei programm peab olema ka rahva programm,» ütles 68-aastane president riigitelevisioonis ülekantud kõnes.

Lisaks ütles ta, et juulist alates hakkab riik maksma uusi peretoetusi.

«Meie ülesanne on suurendada märkimisväärselt Vene perekondade heaolu ja meie kodanike sissetulekuid,» lausus Putin.

Kongressil otsustatakse valitsuserakonna kandidaadid ja valimisplatvorm septembrikuisteks riigiduuma valimisteks. Ühtse Venemaa toetus on viimastel aastatel oluliselt langenud, samas on suurenenud majandusraskused, korruptsioon ja valijate tüdimus.

Riiklik Venemaa Avaliku Arvamuse Uuringu Keskus (VTsIOM ) avaldas reedel küsitlustulemused, mille kohaselt toetab Ühtset Venemaad 30 protsenti valijatest. See on kümne protsendipunkti võrra vähem, kui eelmistel riigiduuma valimistel 2016. aastal.

Kuid erakond, mis kontrollib alamkoja enamust, jäi rahulikuks.

«See on hea toetusbaas, mida on võimalik valimiskampaania käigus veelgi suurendada,» ütles erakonna esimees ning endine president ja peaminister Dmitri Medvedev juuni algul.

Alates 2000. aastast võimul oleva Putini enda toetus on VTsIOM-i andmeil oluliselt suurem kui erakonna oma, presidenti toetas 61,5 protsenti küsitletutest.

VTsIOM prognoosis, et kolm opositsioonierakonda - Liberaaldemokraatlik Partei (LDPR), kommunistid ja Õiglane Venemaa - saavad kokku umbes 30 protsenti häältest.

Lisaks suurendab Kremli väljavaateid septembrikuistel üldvalimistel ka hiljutine Aleksei Navalnõi korruptsioonivastase fondi tegevuse keelamine.

Moskva kohus kuulutas Navalnõi korruptsioonivastase fondi selle kuu algul äärmuslikuks ning keelas fondi tegutsemise Venemaal. Putin allkirjastas seaduse, millega kuulutati fondi töötajad, liikmed ja «ekstremistlike» rühmituste rahastajate tegevus ebaseaduslikuks ja keelati nende kandideerimine parlamendivalimistel .

Kriitikute sõnul oli selle eesmärgiks veenduda, et Navalnõi, kellele määrati aasta alguses kahe ja poole aastane vanglakaristus vana pettusesüüdistuse alusel, ei saa rikkuda Kremli jaoks septembrikuiseid valimistulemusi.

Hoolimata survemeetmetest toetavad Navalnõi liitlased tema niinimetatud targa hääletuse strateegiat, mis toetab kandidaate, kellel on parim võimalus võita Kremliga seotud poliitikuid. Selle taktika tõttu kaotas Ühinenud Venemaa viimastel kohalikel valimistel mitmeid kohti.

Kuid vähem tuntud opositsioonikandidaadid, keda targa hääletamise teel toetada võiks, on samuti sattunud surve alla.

Juunis on politsei vahistanud vähemalt kaks kohaliku omavalitsuse poliitikut ja ühe demokraatiameelse aktivisti, kes teatasid kavatsusest sügisestel valimistel kandideerida.

Venemaa opositsiooniaktivist ja endine riigiduuma liige Dmitri Gudkov teatas põgenes Ukrainasse, öeldes, et Kremlile lähedal asuvad allikad ütlesid talle, et ta vahistatakse, juhul kui ta ei lahku.

Kriitikute teatel võltsivad võimud septembrikuiseid hääletustulemusi ka enda kasuks.

Reedel teatas Venemaa valimiskomisjoni juht, et parlamendivalimised toimuvad koroonaviiruse leviku piiramiseks 17-19. septembrini.

Mullu suvel korraldasid võimud terve nädala kestnud põhiseaduse referendumi ning sõltumatu ühendus Golos ütles, et sai sadu kaebusi hääletusel toimunud rikkumiste kohta.

Opositsiooni teatel tähendas mitmepäevane põhiseaduse reformi hääletus seda, et valimisametnikel oli suurem võimalus hääletustulemusi võltsida, sest hääletussedeleid hoiti öösel jaoskondades.

Reformi tulemusel on Putinil võimalus veel kaheks kuueaastaseks ametiajaks presidendiks jääda ja pikendada võimuperioodi 2036. aastani.

Laupäevasel kongressil ütles Putin oma erakonnale, et nad peavad veenduma, et septembris toimuvad valimised on õiglased ja seaduslikud.

«Avatud võitlus ja aus võit, halloo? Sa paned kõik oma oponendid vangi,» säutsus selle peale Navalnõi abi Georgi Alburov Twitteris.

Tagasi üles
Back