Kui 2010. aastal Angola ja Namiibia piiril asuva Epupa joa juures käisin, võis seal näha hulgaliselt suuri krokodille. «Krokodillid? Neid pole enam ühtegi järel, nad kõik tapeti paari aastaga. Inimesed mürgitasid ja jahtisid neid,» vastab mulle samas majutusteenust pakkuv Koos Werwey, kui pärin temalt, kus nad kõik on.

«Põud sundis palju inimesi asuma sisemaalt Kunene jõe kallastele. Praegu on juba aprilli lõpp ja tänavu pole seni sadanud tilkagi,» ütleb Werwey. «Olukord on alates 2018. aastast väga halb, kuid see aasta on katastroof. Inimesed on kaotanud oma karja, kes on surnud janusse ja toidupuudusse.»

Paarsada kilomeetrit lõuna pool Damaramaal näen, kuidas elevandikari jookseb keset kõrbe asuvat mäenõlva pidi alla, imena saabunud hiljutiste vihmade järel on see hämmastavalt roheliseks värvunud.

«Vaata neid, nad on majesteetlikud ja targad,» ütleb meie 58-aastane giid Bernardus Guibeb. «Kuid ole ettevaatlik, emane karja juht hoiab meil silma peal. Neil on hea nina ja nad teavad, kus me oleme. Ta jälgib meid ja annab meile mõista, et me neist ja pahandustest eemale hoiaksime,» lisab ta.

Kommentaarid (1)
Copy