Melbourne’is elav eestlanna: šokeeriv, kui avalikult võib juute vihata

Juudivastased rünnakud Euroopas on viimastel aastatel sagenenud ja uuringute järgi tajub seda ligi 90 protsenti Euroopas elavatest juutidest. Pildil mälestab Iisraeli lipuga mees 2019. aasta oktoobris Saksamaal Halles rünnakus sünangoogile hukkunuid. Foto: Filip Singer/Epa/Scanpix

Marilin Simchon on Austraalias Melbourne’is elav eesti naine, kes abiellus Iisraelist pärit juudiga ja pöördus ka ise juudi usku. Ta tahab rääkida antisemiitlikest rünnakutest, sest teda on šokeerinud, kui avalikult julgeb mõni inimene juudivastast vaenu õhutada või juute rünnata selle pärast, kes nad on.

Näiteks tõi Simchon esile TikTokis algatatud kampaania, kus noored inimesed teevad videoid üleskutsetega juute tappa. Ta möönis, et juudivastast vaenu on ajaloo jooksul kogu aeg olnud ja varem on see võtnud märksa jõhkrama vormi. Küll aga on hirmutav, et Euroopas ja mujal maailmas on jälle vaen tõusuteel ning viha õhutatakse oma näo ja nime alt.

Eriti tuli see esile Iisraeli ja Gaza sektorit juhtiva Hamasi vahel mais lahvatanud kahenädalase konflikti jooksul, mil vastastikused raketid ja õhulöögid Lähis-Idas võimendasid antisemitismi üle maailma. USA antisemitismi levikut seirav Laimuvastane Liiga kogus konflikti esimesel nädalal 193 teadet võimalikust antisemiitlikust vägivallast. Nädal varem oli selliseid juhtumeid 131. 7. mai ja 14. mai vahel leidis vabaühendus Twitterist rohkem kui 14 000 postitust, mille sisuks oli variatsioon väljendist «Hitler käitus õigesti». Pole siiski andmeid teiste nädalate kohta, mis võimaldaks analüüsida väljendite esinemissagedust.