/nginx/o/2021/06/22/13867242t1he45e.jpg)
Austraalia teatas teisipäeval, et ei nõustu UNESCO kavaga nimetada Suur Vallrahu kliimamuutusega seotud kahjustuste tõttu ohustatuks.
Austraalia vaidlustab Suure Vallrahu ohustatud pärandiks nimetamise
ÜRO avaldas esmaspäeval aruande, mis soovitab vallrahu korallide vähenemise tõttu maailmapärandi nimistust maha võtta.
Keskkonnaaktivistide sõnul näitab see otsus Austraalia tegevusetust süsinikuheitmete vähendamisel.
Keskkonnaminister Sussan Ley ütles, et Austraalia vaidlustab otsuse, ning süüdistas ÜRO ametnikke oma lubadustest taganemises. Maailmapärandi komitee 44. kogunemine toimub tuleval kuul Hiinas, kus soovitust ametlikult kaalutakse.
«Poliitika on õiget asjade kulgu kahjustanud ning see, et maailmapärandi komitee ei ole sellise otsuse kohta varem isegi vihjet teinud, on minu arvates kohutav,» ütles Ley.
ÜRO ei ole tema sõnul arvesse võtnud miljardeid dollareid, mis on vallrahu kaitsmiseks kulutatud.
Komitee aruanne tunnustas Austraalia püüdlusi vallrahu kaitsta.
Samas märgiti aruandes, et «selle ala ökosüsteemi pikaajaline tulevik on läinud halvast väga halvaks,» viidates vallrahu massilistele pleekimistele 2016. ja 2017. aastatel, mis selle olukorda halvendas.
Ley sõnul rääkis ta esmaspäeval UNESCO juhi Audrey Azoulayga, et «selgelt väljendada meie suurt pettumust ja hämmeldust.»
Austraalia pole süsinikuheitmete 2050. aastaks nullini viimist eesmärgiks seadnud. Peaminister Scott Morrison ütleb, et riik üritab seda teha võimalikult kiiresti, kuid nii, et see majandust ei kahjustaks.
Suure Vallrahu maailmapärandist eemaldamise soovitus ärgitas mitut keskkonnaorganisatsiooni Austraalia valitsusele survet avaldama, et see kliimamuutust tõsisemalt võtaks.
Kliimanõukogu arvates on see «häbi valitsusele, kes vaatab vallrahu allakäiku pealt ega ürita seda kaitsta.»
«UNESCO soovitus on selge ja ühemõtteline. Austraalia valitsus ei kaitse meie suurimat looduslikku vara piisavalt, eriti kliimamuutuse ajal,» teatas Maailma Looduse Fondi (WWF) ookeanide juht Richard Leck
Peale teadusliku-, loodusliku- ja keskkonnaväärtuse, andis 2300 kilomeetri pikkune vallrahu enne koroonaviiruse pandeemiat aastas umbes 4,8 miljardit USA dollarit turismitulu.
Suur Vallrahu on viimase viie aasta jooksul kannatanud viie massilise korallide pleekimisjuhtumi käes ning on ookeani temperatuuri tõusu tõttu kaotanud pooled oma korallidest.
Pleekimine toimub, kui ookeani temperatuuri kõikumine koralle pingestab. Sel juhul heidavad nad eemale oma sees kasvavad vetikad, mis teeb nad värvituks ning võib lõppeda korallide surmaga.