N, 8.12.2022

Briti peaminister kaitses sõjalaeva liikumist Mustal merel

AFP/BNS
Briti peaminister kaitses sõjalaeva liikumist Mustal merel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Briti sõjalaev HMS Defender saabumas Odessasse 18. juunil 2021.
Briti sõjalaev HMS Defender saabumas Odessasse 18. juunil 2021. Foto: SERGEY SMOLENTSEV / Reuters / Scanpix

Briti peaminister Boris Johnson kaitses neljapäeval kuningliku laevastiku hävitaja HMS Defenderi liikumist Mustal merel läbi vete, mida Venemaa peab endale kuuluvaks.

Vene piirivalve patrull-laev tegi hoiatuslaske Briti sõjalaeva suunas kolmapäeval Krimmi lähistel, mille Venemaa 2014. aastal Ukrainalt annekteeris, liites oma territoriaalvetega ka poolsaare rannikuveed.

Johnsoni sõnul «oli igati õige, et kaitseme seadust ja järgime navigatsioonivabadust nii, nagu me seda tegime».

Sõjalaev liikus «kõige lühemat marsruuti pidi ühest punktist teise», Ukrainast Gruusiasse, ütles Johnson, ja kordas, et ÜK keeldub tunnustamast Krimmi annekteerimist.

«See oli ebaseaduslik, need on Ukraina territoriaalveed, ja oli täiesti õige kasutada neid liikumiseks punktist A punkti B.»

Hävitajate ründegrupp, millesse HMS Defender kuulub, jätkab manöövreid koostöös ÜK liitlastega, «kaitstes meie väärtushinnanguid, kaitstes seda, millesse usume,» lisas Johnson.

«Selle hulgas on demokraatia, inimõigused, võrdsus, aga ka õigusriik ja navigeerimisvabadus,» lisas ta Vene «karuga» pragades.

Venemaa valitsus ütles, et piirivalve patrull-laev tulistas hoiatuslasud ja sõjalennuk Su-24 heitis Briti sõjalaeva teele neli pommi, enne kui alus Venemaa territoriaalvetest lahkus.

Kuid ÜK kaitseministeerium eitas igasuguseid hoiatuslaske, öeldes, et on arvamusel, et Venemaa «viis läbi laskmisõppusi» ja oli eelnevalt hoiatanud liikumise eest piirkonnas.

Samal ajal püüavad Saksamaa ja Prantsusmaa veenda teisi EL-i riike alustama regulaarseid kohtumisi Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Ukraina on seda nimetanud «ohtlikuks» sammuks

Suurbritannia ei kuulu enam Euroopa Liitu ja Johnsoni kõneisiku sõnul otsustavad ettepaneku üle asjaomased riigid.

«Toetame loomulikult suhtlust Venemaaga, et viia kohale keerulisi sõnumeid ja julgustada neid oma käitumist muutma,» ütles ta ajakirjanikele.

«Jääme avatuks ka teistsuguseks suhteks, aga selle toimumiseks peab Venemaa valitsus valima teistsuguse tee.»

Kolmapäeval Mustal merel toimunu pingestas Londoni ja Moskva vahelisi suhteid veelgi, mis on nagunii raskes seisus luuramise, häkkimise ja väidetava poliitikasse sekkumise tõttu.

ÜK ajalehe Daily Mail julgeolekupoliitika korrespondent viibis intsidendi toimumise hetkel HMS Defenderi pardal.

Ta kirjutas neljapäeval: «Kuningliku mereväe alusel oli täielik õigus liikuda mööda rahvusvaheliselt tunnustatud laevateed.»

«Kuid kindla peale suskasime Vene karu ja karu suskas tagasi. Järgmisel korral, kui Briti sõjalaev Krimmi vetesse siseneb, on pinge veelgi suurem.»

Vene välisministeerium kutsus neljapäeval välja Briti suursaadiku, et avaldada jõulist protesti seoses vahejuhtumiga Mustal merel.

Vene välisministeerium ütles neljapäeval avalduses, et kutsus välja Briti suursaadiku Deborah Bronnerti seoses sõjalaeva «provokatiivse ja ohtliku tegevusega».

«Selliste provokatsioonide kordumisel lasub kogu vastutus nende võimalike tagajärgede eest täielikult Briti poolel,» lisati avalduses.

Varem neljapäeval nimetas Kremli kõneisik Dmitri Peskov vahejuhtumit «tahtlikuks ja kavandatud provokatsiooniks».

Vahejuhtum leidis aset loetud päevad enne Mustal merel algavat rohkem kui 30 riigi, nende seas Ukraina ja USA mereväeõppust Sea Breeze 2021.

Õppus kestab 28. juunist 10. juulini.

Märksõnad
Tagasi üles